4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri
Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid
4 hüksoslased (semiidid-asiaadid), kes rändasid Niiluse deltasse 18. sajandil e.m.a ning haarasid võimu umbes aastal 1630 e.m.a. Hüksoslased rajasid deltasse uue pealinna Avarise ning valitsesid suuremat osa Egiptusest XV dünastiana (16301521 e.m.a). Võõramaalased ajas riigist välja Ülem- Egiptuse vaarao Ahmose I, kes asutas XVIII dünastia ja viis pealinna Memphisest üle Teebasse. Uue riigi perioodil (u 15501070 e.m.a) saavutas Egiptuse territoriaalne laienemine oma haripunkti, ulatudes lõunas (Nuubias) Niiluse neljanda kärestikuni (tänapäeval Sudaani põhjaosa) ja põhjas Süüriani. Sellel perioodil valitsesid Egiptust kuulsad vaaraod, nt Hatsepsut, Thutmosis III, Ehnaton ja tema naine Nofretete, Tutanhamon ning Ramses II. Kolmandat vaheperioodi iseloomustavad liibüalaste, nuubialaste ja
Astmikpüramiidi ehitajaks peetakse Imphotepi, aga see pole sugugi kindel, sest teda peetakse poolmütoloogiliseks. Sedasorti püramiidid tekkisid kasvava võimuga ja tahtega näidata oma suursugusust. Astmikpüramiidid tekkisid siis, kui haudehitisi hakati ehitama üksteise peale. CHEOPSI püramiid Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas, mis asub Kairo lähedal. Püramiidid asuvad Memphisest lääne pool ja moodustavad kuskil 70 kilomeetri pikkuse rea. Pole ühtegi teist ehitist, mis mõjuks vormilt nii lihtsalt nagu Egiptuse Vana riigi püramiid. Kaugelt vaadatuna mõjub ta ülilihtsa võrdhaarse kolmnurgana, mille aluspind on ruut. Püramiide ehitati kangide ja rullidega, mille ehitamiseks ei kasutatud isegi veoloomi. ``Püstita endale mälestisi, et ka orjade karjad oleksid oma isandale kasulikud,`` õpetas vaarao Merikere oma poega
Tema varasemast karjäärist on vähe teada, kuid Horemhebi ajal sai temast vesiir ning seega mõjukuselt teine isik Egiptuse poliitikahierarhias. Elulõpupoole määras Horemheb Ramsese oma troonijärglaseks. Ramses rõhutas oma sihikindlat püüdu tagada poliitika ja religiooni järjepidevus ning selleks järgis ta hoolikalt kuninglikke eeskujusid ja traditsioone. Ta jätkas valitsemist põhjas asuvast ammusest pealinnast Memphisest ning käskis püstitada monumente paljudes iidsetes religioonipaikades. Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat. (Vana Egiptuse hiilgus: lk 134-135) Tutanhamon (u 1336 u 1327 eKr) Umbes aastapäevad pärast Ehnatoni sumra tõusis troonile uus valitseja:üheksa-aastane Tutanhamon, kes oli ilmselt Ehnatoni ja ühe tema kõrvalnaise poeg. Tegelikult kontrolliti noore kuninga tegevust ilmselt tema nõuandjad, regedina tegutsenud
kirjanikkut ja arsti. Esimene astmikpüramiid asus Memphise lähedal Sakkaras 2660. aasta paiku e.kr. selle sees paiknes valitseja matuskamber ja veel 11 matusekambrit pereliikmetele. Ehitati veel mitu astmikpüramiidi, kuni vaarao Snufu laskis püstitada esimese sirgete külgedega püramiidi. Niisuguste püramiidide tehnilised probleemid lahendasid Cheopsi püramiidi ehitajad. GIZA PÜRAMIIDID Gizas on kolm püramiidid mis asuvad endisest pealinnast Memphisest veidi põhja pool. Kõige suurem neist on rajatud Hufule. Keskmine on rajatud hufu pojale Cherfenile. Kõige väiksem on rajatud Cherfeni pojale Mykerinosele. Kõik nad toodi pärast surma Mephisest matusepaadiga Gizasse. Nende kehad palsameeriti orus asuvas templis. Seejärel viidi muumia sisemuses asetsevasse sarkofaagi. Vaaraode naised ja tähtsamad ametnikud maeti läheduses paiknevatesse väiksematesse hauakambritesse ja püramiididesse. SKULPTUUR
Horemheb nimetas ta oma järglaseks, sest tal ei olnud omal lapsi. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Ramses rõhutas oma sihikindlat püüdu tagada poliitika ja religiooni järjepidevus ning selleks järgis ta hoolikalt kuninglikke eeskujusid ja traditsioone. Ta jätkas valitsemist põhjas asuvast ammusest pealinnast Memphisest ning käskis püstitada monumente paljudes iidsetes religioonipaikades. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Lühikese valitsusaja tõttu ei jõudnud ta palju korda saata, ta on peamiselt tuntud
Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles Uue riigi perioodil, Egiptlaste vallutuste ajal, oli rohkem mõjutusi. Kunst püsis staatiliselt aastatuhandeid. Arhidektuur Vanimad mälestusmärgid on püramiidid. Arvult umbes 100, 70 km pikkusel lõigul Memphisest lääne pool. Püramiidid on ainuke maailmaime, mis on säilinud. Püramiidide idee pärineb mastabadest, mis olid langus seintega lameda katusega kivikambrid, kuhu maeti ülikuid ja muid tähtsamaid tegelasi, idaseinas niss, selles petik-uks, kust käib sisse ja välja Ka (inimese hing) ja näitama palvetajatele teed läände surnute riiki. Usk inimese hinge Ka-sse. Egiptlased pöörasid kõige enam tähelepanu surmajärgsele elule (teine koht Etruskid)
sanitar Egiptuse religioonis ei toodud enam inimohvreid! 1) Ära jäid üleujutused 2) Krokodillid kadusid ära Niilus haiseb Maailma loomisega seotud jumalused Nut taevajumalanna Geb maajumal (meessoost) Shu õhujumal Alguses oli Nut ja Geb koos, siis tuli vahele Shu, kes eraldas nad. Egiptlased uskkusid, et Nut sünnitab õhtuks tähed ja päeva hakul neelab need alla. Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum Ra vana riigi aegne peajumal, Päikese jumal (peal päikeseketas) Heliopolise järgi tekkis kõigepealt ürgookean, sealt tõusis üles jumal Atum, Atum sünnitas Shu (õhujumala) ja Defnuti (Shu abikaasa, emalõvi moodi) Atumra Ra nuttis inimese välja, lõi oma pisaratest inimese. Ra on maailma ja taeva isandi,
ateenlasi Boiootias Tanagra lahingus (u. 457. a.), kuid veel samal aastal alistasid ateenlased Boiootia ja aitasid sealsetes linnades võimule Ateena-meelsed demokraadid. Suur osa Kesk-Kreekast oli langenud Ateena võimu alla. Samas jätkus sõda ka Pärsia vastu. Kuna Egiptus lõi Pärsiast lahku, saatsid ateenlased sinna ülestõusnute toetuseks suure laevastiku, mis egiptlastega liidus vallutas enamuse Niiluse deltast, kaasa arvatud suure osa Memphisest (pärslaste kätte jäi nn Valge kindlus). Kuid Aasiast Egiptusse tunginud Pärsia vägi tõrjus ateenlased Memphisest välja, piiras nad ühel delta harude vahelisel saarel ja purustas rünnakuga (u. 454. a.). Hukkus tuhandeid ateenlasi. Ateenlaste ebaedu jäi aga ajutiseks. Pagendusest naasnud Kimoni juhtimisel suunduti edukale retkele Kyprosele, millega kindlustas ülemvõim merel. Kimoni surmaga Küprosel lõppes ka sõjategevus. Mõne allika teatel sõlmis
annaabi.ee 
