selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud rikkalike reljeefidega, mis ülistavad keisri võitu partlaste ja araablaste üle. Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes 250 aasta eKr vabastasid nad end Arsak I (arsakiidide dünastia rajaja) juhtimisel Seleukiidide
vanemteadurina. Tegutseb aktiivselt võru kultuuriliikumises. (7) Tema kirjanduslik tegevus sai alguse 1960. aastatel. Peale Vaino Vahinguga kirjutatud „Faehlmanni” (1982) Kõivu näidendid enamasti lavale ei jõudnud. 1990. aastate algusest peale on tema tekstid aga hõivanud eesti teatris keskse koha, viljakaimaks lavastajaks on Priit Pedajas (2). Kuigi ta on enamasti tuntud näitekirjanikuna, leidub tema loomingus ka proosatekste, mille tuumikuks on sari „Studia memoriae” (1). Teoseid on ta kirjutanud nii eesti, võru, saksa kui ka ladina keeles (6). Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid raskusi. Lõpetasin vaevaga keskkooli. Oli küsitav, kas ma suudan kirjandi ära kirjutada. Ja kui ma ausalt ütlen, siis ma seda kirjandit ise ei kirjutanudki
cloaca - kanalisatsioonikanal colonia vallutatud maale rajatud esmane tugipunkt columbarium peamiselt maa alla ehitatud ruumid tuhaurnide hoidmiseks, hauakamber compluvium aatriumi laes olev neljakandiline avaus, kust vihmavesi jm sademed valgusid impluviumi cubicula puhketuba, magamistuba Rooma elamus cubile voodi Rooma magamistoas cucina - köök Rooma elamus curia hõimuesindajate (hiljem ka senati-) koosviibimise koht damnatio memoriae (ld.k `mälestuse äraneedmine'), ebasoovitava isiku kustutamine ajaloost, näo eemaldamine skulptuuridelt, maalidelt, fotodelt, nime kustutamine kirjadest decumanus ehk decumanus maximus, linna peatänav, tavaliselt idast läände, ristus cardo'ga disciplina Etrusca nn Etruski riitus või õpetus, tuleviku ennustamine loomamaksa või välkude järgi dodecapoli Etruski 12 linna liit domus ühepereelamu ehk villa, ka mitmetoaline korter üürimajas dromos käik hauakambrisse
Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule.
kõrvad" (1985)"Luuletused" (1999)"Kohvikumuusikat" (2001)"Vannituba" (2004)"Kogutud luule" (2005) Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. 9. ESIMENE LAINE 1990. aastate algus elab suure kirjandusmurrangu tähe all. Aastad 1994--1995 pakuvad olulisi teoseid, kaante vahel ilmuvad näiteks Kivirähki ,,Ivan Orava mälestused", Mihkelsoni ,,Nime vaev", Kõivu ,,Studia memoriae" esimesed köited, Kaplinski, Ehini, Krulli, Soometsa luulekogud jm. Klassikalise kirjandusloo piire on alati rohkem määranud luule, mis suudab olla rohkem sünkroonne iseendaga. Hoiakud tekivad gruppides, kus näiteks sõltuvalt autorite kujunemiseast on olemas ühine kultuurikogemus. Vanemad saavad olla avatud nooremate kogemusele. 1980-ndate lõpu ja 90-ndate alguse pöörde kõige üldisemad jooned: dünaamika, erinevate
1991 Castrozza üks esimesi näidendeid. 1998 Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga (Jutuajamisi tädi Emmaga)- Kõivu enda elust. 2008 Lõputu kohvijoomine (koos Leo Metsariga) väga mõjuv ja põhjalik Tartu näidend, kus erinevad ajad saavad kokku. Proosa: Selgem proosatõus 1990ndate alguses. 1988 Endspiel. Laskumine orgu (koos Vaino Vahinguga) 19942010 ,,Studia memoriae IVI" proosaloomingu peamine osa. 1996 Aken 2004 Päev romaan. Puudub peaaegu läbiv sündmustik, seetõttu on see lugeja jaoks teatav proovikivi. 25. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Kareva alustas noorelt, mis on märgatav ka esikkogus ,,Päevapildid" (1978). Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu
1991 Castrozza 1993 Tagasitulek isa juurde 1994 Filosoofiapäev 1997 Peierite ühtunäitus 1998 Stseene saja-aastasest sõjast 1998 Omavahelisi jutuajamisi 1999 Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2004 Finis nihili 2008 Lõputu kohvijoomine (Lep Metsariga) 2006-2010 Näidendid I-IV (näidendite rea lõpp :D ) 1988 Endspiel. Laskumine orgu 1994-2010 Studia memoriae I-VI 1996 Aken (täitsa normaalne romaan, millest alustada :D )—kõige paremini näha, et Kõiv ikkagi mingil moel lähtub 60ndatel esile kerkinud modernistliku proosa mõttestikust. Kinnise ruumi romaan. Kinnine ruum võib olla mitut moodi esitatud. Kõivu puhul mängib olulist rolli linnaruumi läbikirjutus. 2002 Keemiline pulm (tükitud 11 eksemplari) 2004 Päev 2013 Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest –
eksemplari. Teos, mis Kõivuline isiklikult oluline aga kõhkles, kas see on kirjanduslikul oluline. Krüptiline autobiograafia. Sisaldaks just kui kirjanduslikku testamenti. Mälestuslik pool: Keemilises pulmas isiklikku kogemust, ei olnud kindel, kas Koidu 22 oli peidetud tapetud laip või mitte. Rohkem mälestuste moodi mälestused 6 köites 94-2010 ilmne, et see sari Studia Memoriae. - eesti memoriaalkirjanduses üks põnevamaid lahendusi. Isevärki mälestused: just mälu uuringud siis mis nagu vaidleks iseendaga ja tegelevad väga varase ajaga. Esimeses köites räägib mälestusi, mis on mäletamisi-mittemäletamise piiril. Tulevad sisse arutlevad, mitu akent majal oli. Lahendus pole tavaline. 6. osa lõpetab sarja, sest jõuab aastasse 1944, püüe põgeneda Eestist. Kõivu isa pääses läände ema jäi maha. 6. köites jutustaja hääl