8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev)
muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui tervikliku muusikateose. Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega.
- inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord: · parallelismirühmad · algriim · värsimõõt ja värsijalad · inversioon · sise- ja lõpukaota sõnad · kõne- ja lausekujundi
(vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikutes hakas kõlama 1häälne Gregoriuse koraal. Koolide õppekavas oli ka kirikulaul. 1329 orel kirkikus. 1319 foiniiklaste kloostrikoolis õppisid esimesed Eesti poisid. Kirik suhtus vaenulikult rahvamuusikasse aga nt. Eesti kalendri
Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija hääletoonile ning mõnikord vastab ta kõnetusele naeratusega. Areneb ka lapse häälitsemine. Laps hakkab koogama ja see annab tavaliselt tunnistust rahulolust. Koogamine on vaiksem ja meloodilisem kui kisa ning koosneb kaashäälikule järgnevast täishäälikust, kusjuures mõnda sellist silpi vahel korratakse . Beebidele meeldib imeda. Imemine on beebi eneserahustuse puhul oluline oskus. Tujutsemine on normaalne ning aitab beebil päeva õhtusse saada.Teise elukuu lõpus meeldib beebidele, kui neid hoitakse püsti ja näoga endast eemal. Beebi imetleb vaadet. Lamamistoolist on lapsel turvaline põnevat ümbrust uurida. Kuus seisundit: 1
Ilmselt oli see väga professionaalne, kuid kui kuuled esimest korda sümfooniat, siis ei oska seda hinnata. Tegelikult oli see sümfoonia palju ilusam, kui ma arvasin, kaunite meloodiatega ja üldse mitte igav. Natuke meenutas see Taikovski ballettide muusikat. Igatahes tundus, et orkester mängis just nii, kuidas dirigent soovis ja Anu Tali oli väga rahulolev, kui teos lõppes. Rohkem meeldiski mulle Taikovski 5. sümfoonia. See oli arusaadavam, meloodilisem. Lisaks kuulsin, kuidas mängivad koos nii paljud erinevad pillid ja kuidas ühe väikese naise käeviipe peale teeb terve suur orkester just seda, mida ta tahab. Igatahes oli see muljetavaldav. Nii muusika kui Anu Tali dirigeerimine. Arvo Pärdi teosest ei saanud ma suurt midagi aru. Ma ei osanud eristada mingeid omaette meloodiaid, samas oli aru saada küll, kuidas teemad üksteisele järgnesid. Aga päris huvitav oli kuulata vaadata. On raske aru saada, kuidas
Esemble'it, Hollandi Raadio Koori, Stavangeri Sümfooniaorkestrit, Viotta Esemble'it. Minu arvates oli konsert väga hea. Muusika oli väga meloodiline ja ilus. Halb oli see, et muusikapalad venisid liiga pikaks. Laulusõnadest ehk ladina keelest ma aru ei saanud. Tegemist oli siiski paljude muusikute koostööga ja selle kohta oli see hea. Kõik mängisid ühes taktis. Mulle meeldis kõige rohkem ,,Vivace" , mis oli minu meelest kõige meloodilisem ja parima kõlaga. Samuti ei veninud see liiga pikaks ega olnud liiga lühike. Minu arvates sobisid kahe tuntud helilooja teosed väga hästi koos esitamiseks. Minu arvates on Haydni ja Schuberti muusika väga sarnane.
Esmakordsel kuulamisel tundus, et mustlaspunk ei sarnane n-ö tavalise pungiga praktiliselt üldse. Punki iseloomustab kiire tempo, lihtsus, agressiivsus, rõhutatult rohmakas mängulaad ning sirgjoonelised ja teravad tekstid. (Eve Karp et al 1995b: 121) Mustlaspungis on seda kõike justkui väiksemates kogustes, mistõttu võib algul tunduda, et sarnasus nende kahe stiili vahel puudub täielikult. Tegelikult on sarnasus täiesti olemas. Kuigi mustlaspunk on pungist meloodilisem ja korrektsem ning vähem robustne, esineb siiski mõnes kohas robustsemaid käike. Enamasti on loo sissejuhatuses rohmakad kitarrikäigud, mis justkui juhatavad loo sisse. Viiuli ja akordioni lisandumisel muutub üldine mulje täpsemaks ja kergemaks. Just need mustlasmuusikas palju kasutatud instrumendid annavad mustlaspunki mustlasmuusika iseloomu ja olemuse. Samas on võimalik ka nende pillidega lisada pungile
• Mitte enam maalitud hooned, vaid hoopis ehitatud • Meeleolusid anti edasi valgusega • Massistseenid Straussi orkestrikäsitlus Richard Strauss eelistab neljast orkestrikoosseisu. Olulisel kohal on pillitämbrid. Kasutab ebatavalisi pille, mida tavaliselt ei kasutata (nt „Sálomes“ baritonoboe) Kuigi Straussi orkestris on tavaliselt 120 mängijat, kõlab faktuur läbipaistvalt. (Kasutab palju pilli soolosid.) Vokaalpartii käsitlus võrreldes Wagneriga on meloodilisem, laulvam. Modernismi jooned Straussil: 1. Sümfoonilise tsükli vaba käsitlus 2. Fragmentsus 3. Kõlaotsingud 4. Ebatavalised pillid (baritonoboe) 5 „Sálome“ (1905, Dresdenis) Lavastas Max Reinhardt Herodes (Võõrasisa – tenor) Herodias (Ema – mezzosopran) Salome (Sopran) Jochanaan (Ristija Johannes - bass/bariton) Herodes peab oma õukonnaga pidu
annaabi.ee 
