30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is.Guiseppe Verdi(1813-1901)12 aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilaseks,1839 lavastati Milanos La Scalas ooper "Oberon",1842 "Nabucco" tõi üleeuroopalise kuulsuse,1870 abiellus soprani Guiseppina Strepponiga . Looming:ooperite eripäraks on meloodiarikkus(bel canto stiil),jõuline rütmika,meeldejäävad motiivid,lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle,psühholoogilised nüansid joonistuvad välja meloodialiinis,ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid, ta pani suurt rõhku libretodele,kasutas väärtkirjandust,ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilstel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevad karakterid on kired
heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Giuseppe Verdi - Falstaff 1/5 http://www.youtube.com/watch?v=- 5oqyGWKRCM Verdi teoseid iseloomustavad: meloodiarikkus jõuline rütmika meeldejäävad motiivid laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Tuntuimad ooperid: "Oberto" "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Trubaduur", "Traviata", "Maskiball", "Don Carlos", "Aida", "Othello" Looming Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller.
filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel Meelelis-reaalse maailma kujutamine eesmärgiks 4kordne orkester Rahvuslikud traditsioonid Ooper jaotus stseenideks mitte numbriteks Orkestri üle valitses laulja vokaalselt Orkestratsiooniarengus joonistuvad välja
Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellismustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. 5. George Gershvin- muusika üldiseloomustus+looming ja ,,Rapsody in Blue,, Sündis Ameerika Ühendriikides. Loomingu eripära: Ühendas jazz'i ja bluusirütme; sümfoonilise jazz'i rajaja; kasutas nö ,,mustade muusikat,, ; keerukad rütmid, meloodiarikkus, tähtsal kohal vokaallooming. Looming: 1),,Rapsody in blue,, 2)klaverikontsert 3) ooper ,,Porgy ja Bess,, 4) ,,Ameerikane Pariisis,, 5) Ballaadid ,,Rapsody in Blue,, -sündis ühel rongisõidul ameerikas, algselt kandis nime ,,American blue,, . Jazz'i mõjutustega teos; klaveri osa kiirem, orkestri osa aeglasem; kirjutatud ooperi ,,Monday's Blue,, jaoks.
koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva hiljem Verdi suri olles 88-aastane. Tema matusteks kutsuti kokku väga paljud orkestrid ja koorid üle Itaalia. Kohale tulid erinevad riigijuhid ja paljud teised mõjukad inimesed. Tema matused on siiani suurima rahvaarvuga üritus, mida on Itaalias peetud. Verdi teoseid iseloomustavad: - meloodiarikkus - jõuline rütmika - meeldejäävad motiivid - laulja hääle vokaali valitsemine orkestri üle Verdi kasutas oma teoste loomisel palju väärtkirjandust selliste kirjanikelt nagu Shakespeaere, Hugo, Schiller. Tuntuimad ooperid: "Oberto", "Un giorno di regno" (Kuningas üheks tunniks), "Ernani", "Attila", "Macbeth", "Luisa Miller", "Rigoletto", "Rigoletto "Trubaduur", "Traviata", "Traviata"
kätkes jõulist ja aktiivset liikumist, head tehnilist tantsuoskust ning suurepärast keha tunnetust ja koordinatsiooni . Samuti oli väga meeleolukad numbrid mida esitati pulmapidustusel. Näiteks, kuldse templijumaluse soolonumber. Väga meeldis ka peaosatäitja Nanae Maruyama graafiliselt peen ja elegantne Nikia, kelle tantsus oli tunda ajastu romantilist hingust. Ludwig Minkuse ballett ,,Bajadeer" on kirjutatud romantismiajastu vaimus. Mulle meeldis balleti muusika hea rütmitunnetus ja meloodiarikkus. Eriti meeldisid harfi poolt esitatud soolo numbrid.
vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit: bel canto stiil. poliitik. * ,,Nabucco", * Meeldejäävad Valiti * ,,Rigoletto", motiivid, jõulised rahvus- * ,,Trubaduur", rütmid. kogusse. * ,,Traviata",
· Lõi oma laulud uskumatu vabadusega. · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline. · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Ainult 1815.a., kõrvuti rea suurteostega, lõi ta üle 140 laulu. · Ta isegi magas prillidega, et juhuslikult öösel ärgates saaks kohe asuda kirjutamisele. LAULUDE INSTRUMENTAAL -SAADE · Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. · Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ,metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ,leierkasti, kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas vees postiljoni sarve ,kaugeneva inimese samme jne. KASUTATUD KIRJANDUS · http://et
balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14. Verdi ooperid: 1. „Rigoletto” - Victor Hugo 2. „Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi 3. „Traviata” - Alexandre Dumas 4. „Don Carlo” - Schilleri samanimeline teos 5. „Aida” - Antonio Ghislanzoni 6. „Falstaff” - Shakespeare 15. Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooperite süžeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel, eripäraks on meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid ja laulja hääle valitsemine orkestri üle. 26 ooperit, kantaatid, hümnid, laulud ja vaimulik muusika. 16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17
· Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Schuberti laululooming · Schubert lõi oma laulud uskumatu vabadusega · Heliloomingu raske protsess oli tema juures sundimatu, hetkeline · Mõne laulu esialgne variant on leitud kirjutatuna kuivatuspaberile, söökla menüü tagaküljele jne. · Mõnikord lõi ta mitu laulu ühel päeval Schuberti laululooming · Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub ka klaverisaates · Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev · Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale Franz Schubert Tänan
ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a. Põhiliselt ooperid (kokku 13), ooperireform b. Saksa eeposel põhinev ooperitetroloogia ,,Nibelungide sõrmus": ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk" c. Ooperid: ,,Lendav Hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohegrin", ,,Tristan ja Isolde" 7. Giuseppe Verdi a. Meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, vokaalne valitsemine b. Oopereid kokku 26: ,,Oberto", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Rigoletto", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Trubaduur", ,,Nabuceo", ,,Traviata" 8. Edward Grieg a. Helikeel Norra rahvamuusikast b. Põhliselt miniatuurid: 140 soololaulu, hulk klaveripalu c. Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad" d. Klaverikontsert e. Süit ,,Peer Gynt" 9. Jean Sibelius a
nn Tartu Koolkonna rajaja. Teosed: 4 sümfooniat, sümfoonilised poeemid, sümfoonilised pildid (`Videvik'). 4 klaverisonaati. Miniatuure(`Kodumaine viis'). ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Eesti Vabariigi periood:rõhutatud rahvuslikkus, identiteedi otsingud. Lemmiksüzeedeks muinas-Eesti pärimused, võitlus ristisõdijate vastu jne. Evald Aav helilooja,dirigent. Heliloojat köitis eelkõige meloodiarikkus, lihtsus ja loomulikkus. Ta ei rutanud kasutama uusi väljendusvahendeid. Tähtsus: esimene arvestatav ooper "Vikerlased". Teosed: ooper `Vikerlased', sümfooniline muusika, koorilaulud (`Põhjamaa lapsed'), soololaulud . Eduard Oja helilooja. Tegutses ka muusikaõpetajana koolides, koorijuhina ja muusikaarvustajana. Koorimuusika, Soololaulud. Riho Päts - helilooja, koorijuht ja pedagoog. Muusikalised lavateosed, vokaalsümfooniline muusika, sümfooniline muusika, koorimuusika
dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). Laulude instrumentaalsaade Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid - voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas, helendavas
"Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoorminoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). 7. Laulude instrumentaalsaade. Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel. Klaverisaade lisab alati midagi omapoolset, süvendab põhimeeleolu, sageli asub isegi juhtivale kohale. Hämmastava selgusega kutsutakse esile konkreetseid kujusid voki vurinat ("Grete vokil"), metsikut ratsutamist läbi pimeda öö ("Metshaldjas"), leierkasti ("Leierkastimees"), kala äkilist liikumist sulisevas,
Naasnud Itaaliasse Genovasse, alustas Verdi 1870. Aastal tööd ,,Aidaga", mis esietendus 1879. A Kairo ooperiteatris ja millega avati Suessi kanal. Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud Verdi ühtki ooperit. ,,Othello" valmis aga alles aastal 1886 ja on helilooja üks jõulisemaid ja traagilisemaid teoseid, mille teemadeks on kurjus ja armukadedus. Verdi viimaseks ooperiks jäi ,,Falstaff" (1893) tema ainus koomiline teos selles zanris. Looming : Verdi ooperite eripäraks on meloodiarikkus, jõuline rütmika, meeldejäävad motiivid, lõpetatud muusikalised numbrid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Verdi ooperite kulminatsioonis on suured ansambli- ja kooritseenid. Verdi pani suurt rõhku libretodele. Verdi ooperite süzeed põhinevad sageli psühholoogilistel ning sotsiaalsetel probleemidel, kus tugevatel karakteritel on tugevad kired. Verdi 26. Ooperist on tuntumad ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco"
Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end muusikpedagoogide Nikolai Kubli ja professor Julius Vaks juures.
annaabi.ee 
