Melanoom on pahaloomuline kasvaja, nahavähi eriliik. Melanoom võib ilmneda igas kehaosas, mis sisaldab melanotsüüte. Kõige sagedamini esinevatest vähihaigustest 25 kuni 30 aasta vanustel inimestel Vastavalt MTO statistikale sureb igal aastal melanoomi tõttu üle maailma ca 48 000 inimest. Kuidas ära tunda? Olemasolevates sünnimärkides või tedretähnides tekib värvi, suuruse, vormi või tundlikkuse muutus. Asümmeetrilised piirjooned ja on ebaühtlane värvus. Tavaliselt tekivad melanoomid meestel seljal ja naistel jalgadel ja näol (seega, päikesele enim avatud nahapiirkondadel). Kui melanoom on diagnoositud varajases staadiumis ja patsient saab õigeaegset ravi, siis prognoos on suhteliselt hea. Click to edit Master text styles Second level Third level Click to edit Master text styles Fourth level
naha pealispinnast ehk marrasknahast kaugemale. Seetõttu aitab mõistlikes kogustes saadud UVB-kiirgus tõsta naha kaitsevõimet, kuna soodustab pigmendi tekitamist. Selle tulemuseks on nähtav päevitus. UVB-kiirgus ei tungi nii sügavale nahka kui UVA-kiirgus. UVB-kiirgus soodustab organismis D-vitamiini tekkimist, hävitab õhus haigustekitajaid, tugevdab immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine. Paksenenud nahk ei lase kiirgusel sügavamatesse kudedesse tungida ning pakub UV-kiirguse eest palju tugevamat kaitset kui lihtsalt tumedam nahavärv. UVB-valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste nahahaiguste raviks: psoriaas, atoopiline dermatiit, vitiliigo (valgete laikude haigus). UVB-teraapia annab väga head tulemust psoriaasi puhul võimaldades saavutada pikaajaline remissioon (3 12 kuud)
lõppenud. NAHA EKSEEM Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks
Halvaloomuline melanoom võib tekkida olemasolevatest sünnimärkidest või normaalsest nahast. Arsti poole tuleks pöörduda siis, kui: · muutub sünnimärgi suurus; · sünnimärgi serv muutub ebakorrapäratuks; · sünnimärgis tekivad värvimuutused (nt. tekivad punased, valged, sinised alad või pigment muutub ebaühtlaseks); · sünnimärk immitseb, veritseb või sügeleb ning selle pind muutub ebaühtlaseks. Harvemini võivad melanoomid tekkida ka silmas vikerkestas või silma soonkestas. Melanoom võib tekkida ka küüne alla, ninna või siseelundite, nagu näiteks söögitoru pinnale. Sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigestunud. Sümptomiteks võivad olla neelamisraskused, ninaverejooksud või nägemishäired. (Abrahams, 2005: 250-251). Pahaloomulist melanoomi esineb nelja tüüpi. 1) Pindleviv melanoom kõige sagedamini esinev (~70% juhtudest). Need
- kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud )
- kasvajad ( nt. angiofibroom ninaneelus ) - hormonaalne riniit - meelemürkide/toksiliste ainete pidev nuusutamine - suitsetamine Täiskasvanud: - septumi deviatsioon - ninatrauma- septumi hematoom, abstsess - vasomotoorne riniit - allergiline riniit - ninapolüpoos - medikamentoosne riniit - meelemürkide nuusutamine, kokkupuude erinevate inhaleeritavate toksiinide/keemiliste ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud )
päikesele ligipääsmatutes kohtades. Pärilikkus võib ka oma rolli mängida. Nahavähk võib areneda toksiliste mürkidega kokkupuutel või kiirgusravis (ateena.ee 23.02.2009). Nahavähi alla mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid. Neist sagedasemad- basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme. Nahavähi saamisel ei ole ükski nahatüüp erandiks. Tumedatel inimestel esinev melanoom ilmub tihedamini just neisse kohtadesse,
3,4-benspüreen, bensool, erinevad nitrosoühendid, nikliühendid jpt. Risk: - südame ja veresoonkonna haigused (südamelihase infarkt, alajäsemete oblitereeriv ateroskleroos); - kroonilised kopsuhaigused (KOK, emfüseem); - krooniline maohaavandtõbi; - maliigsed kasvajad (kops, söögitoru, kusepõis); - embrüopaatiad; Meeste suitsetamine väheneb: 60% 45%- ni, Naiste suitsetamine tõuseb: 30%-ni; Kiirgus 1)UV kiirgus (turism, filtreerimata solaariumid): nahavähk, melanoomid; 2) ioniseeriv kiirgus (tööstuslik, kiiritusravi, raadiumisoolad): nahavähk, kilpnäärmevähk, osteosarkoom; Kilpnäärme vähi juhtude arvu tõus Tsernobõli tuumaavarii korral (õnnetuses vabanes radioaktiivset joodi, mis kogunes kilpnäärmesse) Onkogeensed viirused DNA-viirused; RNA-viirused; Onkogeenne toime vaid, kui: a) rakk ei sure b) rakk säilitab paljunemisvõime c) viirusgeenid kantakse üle tütarrakule DNA-viirused · Inimese papilloomiviirus: Human Papilloma Virus (HPV)
ja needsamad firmad hakkasid siis tootma telefonide juurde kuuluvaid k kuuluvaid portatiivseid termatoskoope ja sinna sisse ka spetsiaalseid tarkvara mis on adekvaatsele meditsiini andmebaasil tuginev mis põhinevad muutusel mis põhinevad muutusel siis suuruses värvuses ja diameetris et ää need olid ää suht suhtselt halva kvaliteediga (.) et ää tehti selle kohta spetsiaalne uuring (.) ja leiti et halvimad nendest magavad maha kuskil pooled melanoomid J.M: et põhimõtselt moodsate telefonide äpid on juba need millega võib oma melanoomikahtlusi hakata kontrollima K: mnjah (.) kui selle telefoni juures on ka termatoskoop ja selle juures on ka tarkvara selle tootja poolt tootja aktsepteeritud tarkvara siis ma arvan et see on see on ma=arvan lausa vajalik kui ikka arvestada seda missugune tefitsiit on ääm (.) eem arsti aegade osas J.M: aitähm doktor vaalberg (.) vaatame edasi välisuudisi (.) kohe näeme tigedaid härgi --- J
annaabi.ee 
