9. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika. Nende hoonete kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid VanaIdamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Natside kunsti meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut funktsonalistlikku Euroopa arhitektuuri. 11. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. 12
eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena. Mõned metroojaamad meenutavad barokk-kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. Tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sobivat natsidele. Samasuguseid ideaale oli ka nõukogude arhitektidel ning mõned ehitusprojektid olid hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid. 7. Kunstikool "Pallas" Tartus ja Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool Tallinnas. 8. "Pallase" kooli juhtisid Mägi, Triik ja Vabbe, kellest eriti viimane oli kokku puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid:
Renessanss Varar. ~ 1400- 1500 - Itaalias Kõrgr. ~ 1500- 1520/30 1500-1630 Murranguline liikumine, vaimse kultuuri kõigil aladel. Tõi kaasa humanismi taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Su...
ja patsiendi kohtumine. Vermeeri ,,Armastuskirjas" on ühendatud kirja saamine ja musitseerimine. Pole säilinud ühtki portreed, kus oleks näha tema nägu. Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas.
Teine teema, mida Watteau maalis, oli aiapidustused. Maalidel kujutas inimesi flirtimas ja lõbutsemas.Töid iseloomustab õrn kuldne koloriit. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikum portreemaalija oli Thomas Gainsborough (1727-1788). Loomeperioodi alguses maalis rohkem maastikke, kuid majanduslikel kaalutlustel hakkas maalima portreid. Tema loomingus on tunda van Dycki eeskuju. Gainsborough maalis uhkes riietuses aadlikke, kelle näos peegeldub uljus ja vabadus. Tema loodud täispikkuses portreed mõjuvad siiski jäikadena, sest kasutas nende maalimisel ateljees modellide asemel nukke.. Algselt maalis tihedate paksult lõuendile kantud värvikihtidega
kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgus kunsti efektid. Üks kõmulisemaid filmiajaloo suukujusid Leni Riefenstahl tegi natsidele mitmeid propagandafilme, näiteks ,,Tahte triumf", mida peetakse ka kõigi aegade võimsamaks propagandafilmiks. Saksamaa avangardivastane võitlus avalik, ainulubatud kunst, mis toetub traditsioonidele ja tõstab aaria rassi väärikust, eeskujuks 19. sajandi akademism ja realism,
Suurendati kaitsevõimet sügavate kraavide ja tornide abil. Konvendihoone kujunemist ajendas ordu range sisekord. Koosolekute saal, kabel, ühine söögisaal ja magamissaal. Kõik põhiruumid paiknesid võrdlemisi reeglipäraselt hoone teisel korrusel. Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel. Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk Hermann
rajatud kunstilaadi võidukäik. Kuid erinevalt Itaaliast, ei ole Madalmaades oluline monumentaalne seinamaal, vaid viljeldakse hoopis tahvelmaali, mis kaunistavad kirikuid ja kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400
üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja ekspressionistidest. Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis veendumus, et pilt on protsess ning automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus. Kunsti
taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). 11. USA kunst kuni 2. maailmasõjani: Stieglitz, O’Keeffe, regionalism, Hopper); mehhiko muralism ja Kahlo Mõned kunstnikud olid tutvunud Euroopas kubismi põhimõtetega ning jõudsid abstraktsionismini. Nende pildid kujutasid spektrivärvilisi ringe ja kettaid, mis moodustasid masinaid ja suurlinna motiive. Pärast I MSi soositi aga Euroopa eeskujudest loobumist ning
Pööke täis tipitud muru väikese karjusemajakesega oli pärit inglise pastoraalsest maastikust. Nagu kõigis romantilistes aedades, oli illusioon see, mis luges. Hoolikalt läbimõeldud olid ka taimmaterjali värvikontrastid. 1799. ja 1802. a vahel koostatud taimmaterjali nimekirja võetakse aluseks ka praegu, kui planeeritakse sinna lossiaeda istutusi. Liselund (Fr. M. Piper) on üks esimesi maastikuaedu Taanis, samal ajal ka kõige meisterlikum nende seas. Seal on olemas metsalagendik domineeriva ruumina, loodud puudeistutuste abil. Seal on palju paviljone, mis on paigutatud enamasti piki metsaserva ning kombineeritud vaatesihtidega. Liselundis on ka mitu järve, ent peamiselt esineb vesi seal ojade ja allikatena, vahelduvad siledad ja hüplevad-vahutavad veepinnad, mille lõppsihiks on kõigil meri. Liselundis ei ole jalutusteede süsteem nii selge kui Stourheadis. Peatee kulgeb paralleelselt vee
annaabi.ee 
