enamjaolt kohustatud kandma koolivormi ,kui koolis seda ei eksisteerinud, kandsid siiski kõik korrektset koolipärast riietust. Mina kui tänapäeva noor võin väita, et ''minu'' põlvkond ei riietu enam koolis niiväga korrektselt. Vaadates koolipeal ringi, näen ikka miniseelikuid ja väga avara dekolteega pluuse , väga paljud käivad koolis kui moedemonstratsioonil. Erinevust võib kindlasti märgata ka enda kaunistamises. Kui küsisin oma vanaema käest, kuidas temal koolis lood meikimise ja aksessuaaridega olid, siis ta rääkis, et meikida nad ennast ei tohtinud, erinevad kõrvarõngad,nabarõngad ja muud olemasolevad ehted ei olnud ka lubatud, kui siis ainult minimaalsed kõrvarõngad. Minu vanavanaema rääkis , et isegi lokke ei tohtinud juustesse keerata. Võrreldes nüüd tänapäevaga kõike seda, siis erinevus peaks olema igale ühele märgatav. Pidevalt näen ma koolis, kuidas osad tüdrukud, kes ise veel näevad välja kui lapsed,
See oli traditsiooniline leina väljendus,ja paistis,nadu oleksid pärast sõda tahtnud kõik väljendada nii kollektiivset leina kui emantsipatsiooni.Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne.Fläpparid-vabameelsed neiud -,panid asjale ounkti,ja õige pea olid need,kes muutusele vastu seidid,pigem eramd kui reegel. Meikimine(kosmeetika) Meikimise järkjärguline aktsepteerimine ühiskonna poolt katkes sõja-aastatel.Sõjaeelne seltskond oli kaasa läinud teatraalse stiiliga, mida esindas Poiret,kes nadu Chanelgi oli huvitatud oma parfüümide ja kosmeetika turustamisest,kuid aastatel 1914-1918 valitses meeleolu,mis sisendas soovi annetada isamaa hüvanguks ning loobuda kosmeetika kasutamisest praktilisemate vajaduste kasuks.Tagasihoidlikult tarvitatult oli pisut ruuzi lubatud, ja sellega asi piirduski.Hiljemtuli meik jälle kasutusele.
sajandil sageli turbaneid. Madalmaades peeti lugu kapuutsist, prantslannad aga eelistasid sametmütsikesi. Naised kandsid ka laubapaelu. Peaehteid kaunistati luksusliku tikandi ja hinnaliste kividega MEIK Kõikide ühiskonnaklasside naised võtsid kasutusele põsepuna, näonaha toonija ja värvid, vähem levinuks jäid silmavärvid. Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina Naised kasutasid elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine Kuna pesemist ei harrastatud, siis sai üha enam tuult tiibadesse parfüümide tootmine ja nende kasutamine RIIETUS MEHED Renessansiajastu rõivasiluett rõhutas mehelikku figuuri. Et jätta rinnast ja õlgadest võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga
Arheoloogid ei ole suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta, kuid neil oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele- ja usuelule. Kindlad ollakse vaid selles, et etruskid tulid kuskilt mujalt. Jumestamisel rõhutasid nad laujoont ja kulme. Hauakambritest on leitud karbikesi ja peegleid, põsepuna, huulevärve ja näovärve. Oma tervise eest kandsid etruskid hoolt. Nägu toonitasid ka mõned mehed. 1.5 Muinas-Rooma Meikimise võtsid üle roomlased, neil oli aega ja raha enese kaunistamiseks. Iluravi- vahendid segati kokku looduslikest komponentidest. Kasutusel olid piimas leotatud ja leivaga segatud lambarasvast tehtud mask, pasta mille saamiseks lahustati vasika genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend eeslipiimast. Need koostisosad oli väga eemaletõukavad. Jumestamisel kasutati alusvärviks ohtlikku tinavalget ja veiniäädikas lahustatud kriiti.
muudavad. Eesmärkide saavutamiseks ja küsimustele vastuste saamiseks viidi gümnaasiumi kolmes kõige suuremas klassis läbi paberil ankeetküsitlus, kus oli seitse teemapõhist küsimust. Uurimistöös selgus, et Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas on akne levinud nahahaigus ning õpilased on teadlikud aknet tekitavatest teguritest. Tüdrukud kasutasid rohkem erinevaid nahahooldustooteid ning oskasid meikimise mõju nahale paremini hinnata kui poisid. Suurem osa õpilastest ei pidanud akne või aknearmidega inimest inetumaks kui puhta näonahaga indiviidi. Autor arvab, et antud teemat tuleks noorte seas rohkem arutada. Ei mõisteta akne tõsidust ega tagajärgi. Võtmesõnad: akne, nahahaigus Töö autor: allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: allkiri:
Nad ei tegelenud peaaegu millegagi peale kudumise, mida peeti ideaalse ja voorusliku naise peamiseks oskuseks. Need naised käsutasid oma majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli. Teenijatüdruk kandis praktilist tuunika lõikelist rüüd.
Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest
Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest
Üle poolte vastanutest (64 naist) märkisid, et nemad kulutavad maksimaalselt kuni 10€ kuus jumestusvahendite ostu peale. 22 naist kulutavad 11- 20 €, 12 leiavad, et nende väljaminekud kuus on juba 21 – 30 €. Sama suur osa naisi märkis avatud vastusele, et igakuu ei ole jumestusvahendite peale väljaminekuid. Tooteid soetatakse vastavalt vajadusele. Netosissetulek on küsitluse järgi ligikaudu 650 € kuus. Järelikult kulutab igakuine toodete ostja ära 1,5% oma töötasust meikimise peale. Kui aga naistarbija sissetulek jääb miinimumtaseme kanti (küsitluses vastanutest selgus, et paljudel on tasu vaid 250 € kuus), siis tarbijal läheb ainult oma näo ilustamise peale juba 4% palgast. ``Kust ostab Eesti naisklient endale peamiselt jumestusvahendeid?`` soovis autor välja selgitada kaheteistkümnenda küsimusega. Üle poolte vastanutest (55% naisi) sooritavad oma ostu vaid spetsialiseeritud kauplustest. 19% tarbijaid leiavad endale
annaabi.ee 
