aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest. Tegevus toimub kinnises raviasutuses, kuhu on vabatahtlikult tulnud kolm noormeest, et saada mehelikeks meesteks. Ravitakse põhiliselt füüsilise vägivalla ja alanduse kaudu. “Ma olen elus olemise tunne” (2011) romaan- tegeleb kolme noore inimese keeruliste suhetega ja iseseisvumisküsimustega. Aastast 2013 töötab Jim, Von Krahli Teatris. Jim Ashilevi “Nagu poisid vihma käes” “Ma olen elus olemise tunne” Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=jim+ashilevi&b
Kirjuta lühike (umbes 300 sõna) arvamus, s.t selgita ja põhjenda oma mõtteid. Ära kirjuta küsimus - vastus, allaolevad küsimused on antud, et sul oleks lihtsam teemas püsida. Nende järgi saad lõigud vormistada. 1. Mis on üldse stereotüüp? Milliseid stereotüüpe oskad nimetada? 2. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse mehelikeks (see ongi mehelikkuse stereotüüp)? 3. Milliseid omadusi ja käitumisviise peetakse naiselikeks (see ongi naiselikkuse stereotüüp)? 4. Kas inimesed Eestis mõtlevad stereotüüpselt, s.t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist.
Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt. Kui sünnime, siis meie vanemad hakkavad kujundama meie keskkonda soost lähtuvalt. Poiste tubasi täidavad autod, legod ja superkangelased. Tüdrukutel aga roosa tapeet, nukud ja riidekapid täis seelikuid ja kleite. Kõik see paneb aluse stereotüüpsele isiksusele ja loodakse arusaam mehest ja naisest kui vastandikest
vähesed. Siin varjutavad kindlaid teadmisi mitmesugused hüpoteesid. Meil on küllaltki kindlad teadmised meeste ja naiste hormonaalsetest ja anatoomilistest erinevustest. Vaieldavaks jääb aga küsimus kaasasündinud psühholoogilistest erinevustest. Nagu on näidanud Margaret Meadi kultuuridevahelised uurimused, puuduvad meie geneetilises programmis paljud omadused, mida me peame traditsiooniliselt "mehelikeks" või "naiselikeks". Meestel ja naistel, poistel ja tüdrukutel on palju ühist, ometi pööratakse sarnastele omadustele tunduvalt vähem tähelepanu kui erinevustele. Meid on sildistatud "mehelikeks" või "naiselikeks" peetud omaduste ja tunnetega. Laps püüab täiskasvanute eeskuju järgides piirata oma emotsioone nii, et nad vastaksid meie ühiskonnas kinnistunud soorollidele. Sigmund Freud on väitnud, et me kõik tuleme ellu biseksuaalsena, täiskasvanuks saamisel aga
keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka näiteks ametid ära sildistatud, on kindel veendumus on kaugsõidu autojuhid ja ehitajad on mehed, kuid alati leidub ka erandeid, seega ei tohiks ameteid ja iseloomuomadusi sildistada. Antud uurimuses on uuritud, kui palju ajaleheväljaanded kasutavad mees-liitsõnasid
kultuuriliselt. Praktiliselt kõik on tekkinud ühiskonna poolt. Varem öeldi,et soorollid on meile lihtsalt ette kirjutatud. Mead leidis,et tegelikult loodus ei mõjuta soorolle, vaid see kõik on ühiskonnas konstrueeritud ja kui kasvatada inimesi teistmoodi, siis võiks teistpidi olla soorollid. Põlisrahvaste seas ei ole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. See kõik on kultuuriline konstruktsioon. Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis
4) Sooline ebavõrdsus ei tulene mehe ja naise bioloogilisest erinevusest vaid on sooerinevuse
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
kultuurilise konstruktsiooni tulemus (sex >
ühiskonnas konstrueeritud, kui kasvatada inimesi hoopis teistmoodi siis võiksid rollid hoopis teistpidi või muud pooli. Näitas, et põlisrahvaste seas pole soorollid jaotunud nii nagu lääne ühiskonnas. Sellise kriitikaga läks ka Ameerika avalikuse ette. Moraal, käitumisviisid jne on lihtsalt kultuuriline konstruktsioon. Siiani oli valdav lähenemine, et igalühel on ühiskonnas oma koht ja kogu lugu. Isiksuse omadused, mida peetakse mehelikeks ja naiselikeks need on tegelikult sama kergelt vahetatavad nagu riietus ja peakatted. Väidab, et inimloomus on uskumatult mõjutatav ja kohandatav igasugustele kultuurilistele tingimustele. Toob isiksuse käsitlusse kultuurilise olemuse. Hiljem on kritiseeritud tema uurimismeetodeid lükkab ümber looduse rolli, tegelikult see millega ta seda tõestab, ei ole päris kindel, kas see on usaldusväärne. Siiski hiljem on selline lähenemine väga levinud.
annaabi.ee 
