Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
Seda kasutatakse näiteks talade (horisontaalsete elementide) koormuste kirjeldamiseks - talal on iseenesest laiust ikka detsimeetrites, kuid koormust kirjeldame nagu imepeenel joonel mõjuvana. Joonkoormuse põhiühikuks on kN/m, kuid otstarbeks on kasutada ühikut N/mm. Teine lauskoormuse liik on jõu jagunemine pinnale ja selle ühikuks on paskal (Pa) ehk N/m2. Olles aga väga väike suurus (1 N oli ju maapinnal võrdne vaid 100 grammiga), siis kasutatakse selle kordset - megapaskal (MPa) (pinge ühiku teisendamist vaata järgmises peatükis).
Rõhk: * Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter.
raskuskiirendus, 9,81m/s2. pinnale mõjub välisrõhk, siis rõhk vedeliku sees on selle välisrõhu võrra suurem (joon. 3). Joonis 3 Sellisel juhul: p = p0+hg N/m2, kus p0 - vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk, N/m2 . Antud juhul arvutatav kui kolvi abil vedelikule tekitatud rõhk. po=F/A(Pa) 7)Rõhu mõõtühikud, nende dimensioonid, tähised. SI mõõtühikute süsteemis on rõhu põhiühikuks paskal, mille tähis on Pa. 1 Pa = 1 N/m2.: kilopaskal, 1 kPa = 103 Pa ja megapaskal, 1 MPa = 106 Pa Laialdaselt kasutatakse mittesüsteemset ühikut baar, tähisega bar. 1 bar = 105 Pa Baar sobib hästi rõhkude skaalasse olles arvuliselt lähedane õhurõhule ja asendades senist tehnikas kasutatud rõhuühikut tehniline atmosfäär (at). 1 at = 1 kgf/cm2 = 0,981 bar. 1 mm Hg =1 torr (Tr) , millimeetrit elavhõbeda sammast, 1 torr = 133,3 Pa. 1 mm H2O, millimeetrit veesammast, 1mm H2O = 9,81 Pa. Tollisüsteemi kasutavates maades on enamlevinud rõhuühikuks psi
keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu. Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal) p=F p rõhk (1 Pa) 1 Pa = 1 N S F jõud (1 N) 1 m2 S pindala (1 m2) 1 Pa on selline rõhk, mada avaldab jõud 1 N Kasutatakse ka kordseid ühikuid: 1 kPa (kilopaskal), 1MPa (megapaskal) 34. Mis on resultantjõud? RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga. 35. Sõnasta PASCALI SEADUS.
Nimetatud kivimid on tekkinud kamdriumis, ordoviitsiumis, siluris. Vanus seega umbes 500- 600 miljonit aastat. MOONDEKIVIMID- tekivad tardkivimitest või settekivimitest kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes. Nt: liivakivikvartsiit, graniitgneiss, lubjakivimarmor Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C. Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. MARMOR Marmor (kreeka marmaros 'särav kivi') on karbonaatkivimite moondel tekkinud moondekivim.
metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest. Lubjakivid, dolomiidid tekivad organismide kaasabil moondekivim e. metamorfne – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e. moondunud kivim. Kõrgenenud temperatuur ja rõhk tähendab seda, et nad on suuremad rõhust ja temperatuurist, mis valitsesid kivimi tekkides. Numbriliselt väljendatuna on see vähemal 300 MPa (megapaskal) ja 200 °C. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on nt. kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor kilt – kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. Kilda lähtekivimiks on enamasti settekivim savikilt. Kilda rahvapäraseks sünonüümiks on „kiltkivi“ Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid
suuremate rõhkude mõõtmiseks ühikuid 103 N/m2 = 1 kN/m2 või 106 N/m2 = 1 MN/m2. Sageli mõõdetakse väiksemaid rõhke kas vee-või elavhõbedasamba millimeetrites. 1 N/m2 = 0,102 mmVs = 0,00750 mmHg, samuti baar`ides ja atmosfäärides. SI süsteemis on rõhuühikuks paskal (Pa) . Võttes (1) jõuks 1N(kg/(m s2) ja pindalaks S=1m2, saame P = F/S = 1N/m2 = N/m2 = kg m/(m2 s2) = kg/(m s2) = Pa Praktikas on enamkasutatud suurem ühik kilopaskal (kPa) ja megapaskal ( Mpa) 1Pa = 10-3kPa = 10-6 Mpa Normaalne atmosfääri rõhk on 101325 Pa (760 mmHg) temperatuuril 0 C, mõõdetud mere 0 pinnal 45 laiuskraadil. 0 Tuletõrje praktikas kasutatakse tehnilist atmosfääri: 1at = 1kGm/cm2 . Kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn a b s o l u u t n e r õ h k
kannab nimetust normaalpinge (-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (- tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa, MPa=10³kN/m²=N/mm²). Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm². Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm²
a¨artuse omadusi saame |y| |dy| = f (a)x = |f (a)| |x| |f (a)| x . Siit n¨ ahtub, et y vea u ¨ lempiiriks sobib j¨ argmine suurus: y = |f (a)| x . N¨aide 3. Komposiitmaterjalist keha pinge ja deformatsioon (suhteline pikenemine) on seotud valemiga = E - 2 , kus E = 200 MPa (MPa - megapaskal) ja = 500 MPa on vastavalt esimest ja teist j¨ arku elastsuskordajad. M~ o~ otmisel saadi j¨ argmine deformatsiooni v¨ a¨artus: 0.15 ± 0.01%. Ulesandes ¨ tuleb leida pinge ja hinnata selle viga. Arvutame pinge v¨ artuse: (0.15) = 200 · 0.15 - 500 · a¨ 0.152 = 18
Kasutades absoluutv¨ a¨artuse omadusi saame |y| |dy| = f (a)x = |f (a)| |x| |f (a)| x . Siit n¨ ahtub, et y vea u ¨ lempiiriks sobib j¨ argmine suurus: y = |f (a)| x . N¨aide 3. Komposiitmaterjalist keha pinge ja deformatsioon (suhteline pikenemine) on seotud valemiga = E - 2 , kus E = 200 MPa (MPa - megapaskal) ja = 500 MPa on vastavalt esimest ja teist j¨ arku elastsuskordajad. M~ o~ otmisel saadi j¨ argmine deformatsiooni v¨ a¨ ¨ artus: 0.15 ± 0.01%. Ulesandes tuleb leida pinge ja hinnata selle viga. Arvutame pinge v¨ a¨ artuse: (0.15) = 200 · 0.15 - 500 · 0.152 = 18.75 MPa
annaabi.ee 
