MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte plaksutamisega peamiselt vabaõhuüritustel. RÜTM Tähtsaim väljendusvahend on rütm. Korraga võivad kõlada erineva meetrumiga rütmimudelid = polürütmia (paljurütmilisus). Ka tantsus võib iga tantsija või tantsijate grupp oma liikumise aluseks võtta erineva rütmi- ostinato. Kasutatakse ka kehapilli. AAFRIKA LAUL Eeslaulja ja koori vaheldumine, lühikesed (4-7 noodist koosnevad) meloodiad. Mitmehäälsus on paralleelsetes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saateks löök- või kehapilli-ostinato. Kuula:
liikmed. Muusikat esitatakse peamiselt vabas õhus: tänavatel, hoovides või külaväljakutel. Muusika levib Aafrikas peamiselt suulise traditsioonina. Tähtsaim väljendusvahend Aafrika muusikas on rütm. Seetõttu on eriti olulisel kohal kõikvõimalikud erinevate kõlavärvidega löökpillid, millel esitatud ostinaatsed rütmimudelid annavad muusikale sageli sugestiivse ja maagilise värvingu. Korraga võivad kõlada ka erineva meetrumiga rütmimudelid, millest sünnib polürütmia. Viimane nähtus peegeldub nii muusikas kui ka tantsus, kus iga tantsija (või grupp) võtab oma liikumise aluseks erineva rütmi- ostinato. Tihti tantsijad ka laulavad ning kaasa kõlavad nende kehade või käte külge kinnitatud kellukad ja kõristid. Väga laialt on levinud kehapilli kasutamine: helisid tekitatakse käteplaksude, jalamatsude, reie- või rinnapatsudega.
Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav. Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad Trubaduurid, truväärid, minnesingerid – rüütlilaulikud
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17
*Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta)
Vorm - heliteose ülesehitus Harmoonia - helide kooskõla; õpetus akordidest heterofoonia - mitmehäälsus, mis tekib sama meloodia erinevate variantide samaaegsest kõlamisest homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest.
püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen
· Tüüri loodud kammermuusikas on kesksel kohal seitse teost nimetusega "Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud iseseisvad teosed ning ei moodusta terviklikku tsüklit. Näiteks "Arhitektoonika I" (1984) on puhkpillikvintetile, "Arhitektoonika IV" (1990) viiulile, fagotile, baritonsaksofonile ja süntesaatorile ning "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile. · Ka kammermuusikas huvitab Tüüri ühelt poolt tonaalse (ja selge meetrumiga) ning teiselt poolt atonaalse (ja väga keerukate rütmidega) muusika ühendamine ühes ja samas teoses. Esimene kujundiring seostub sagedamini keelpillikõlaga, samuti elementidega vanemast muusikast (gregooriuse laul, renessansi- ja barokiajastu muusika). Teine, rõhutatult kaasaegne kujundimaailm seostub sagedamini puhk- ja löökpillidega, sageli kasutab ta sel puhul ka pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või tämbrite elektroonilist töötlemist.
poeedi tegeliku isikuga. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. Eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides), jamb (Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon), monoodiline meelika (Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon) ja koorimeelika (Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides) 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes meetrumites (trohheus: U) Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, counter-culture Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus
Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon eleegia: Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides; Tyrtaios, Solon meelika monoodia e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja), Alkaios, Ibykos, Anakreon koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes meetrumites (trohheus: U) Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, counter- culture Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Jambiautorid: Archilochos Enne 680 pärast 630 eKr Esimene teadaolev mitmes zanris kirjutanud poeet, peetakse jambizanri rajajaks, antiikajal võrreldi oskuste poolest Homerose ja Hesiodosega Säilinud u 300 fragmenti
annaabi.ee 
