Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Silmatorkavaim rütm on ööpäevarütm. Bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust keskkonnarütmidega, eelkõige ööpäevarütmiga. Une füsioloogilised põhjused pole teada, kuid une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestumisele mällu.
üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm).Keele läbi saab seega mõjutada ka mõtlemis- ja info saamise protsesse. Kolm tajusüsteemi: · visuaalne *väline--reaalselt nähtav *sisemine--kujutletav, meenutatav · auditiivne *väline--reaalselt kuuldav *sisemine--sisekõne · kinesteetiline (tunnetamine) "VISUAALNE" inimene · riietub hästi (üldpilt oluline) · mõtteprotsessid piltidena · kärsitu · räägib kiiresti, hääl kõrgeneb · zestid suunatud üles · tähtis üldmulje "AUDITIIVNE" inimene · et saada eelnevast infot, "kerib kasseti algusesse tagasi" · aeglane · kehakeel kesine, staatiline · äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus · asjalik, põhjalik
teadmisi ning selle tundega samastuda, mis omaorda aitab edasi anda rohkem kui nad arvavad end teadvat. 4. Hõlbustada õpitu mitteunustamist: Õpitu mitteunustamine vajab tihtipeale enamat kui ratsionaalsed argumendid. See vajab intuitiivset ja emotsionaalset ankrut, mida jutud pakkuda saavad. 5. Luua emotsionaalset sidet: Me loome juttudega emotsionaalse seose ning jutustus, mis on meile mõju avaldanud, on tulevikus lihtsasti meenutatav (An Educational KM Site, 2015). Jutustuse puhul on tegemist antiikse praktikaga, mis aitab meil jagada meie teadmisi sisu ja emotsioonidega; me saame jagada oma teadmiste nn vaikivat poolt. Jutustamine avab kuulajad lugudele vastama teiste lugudega, luues uut mõistmist. Jutud võivad hõivata ja hoida meie tähelepanu, kasvatades kuulamise ja õppimise tõenäosust. Jutustustel on väga väärtuslik koht meie teadmiste jagamise töös.
Sõnaliselt kodeeritav osa sellest informatsioonist kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu. Siin see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav , liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu. Teatud hulk informatsiooni salvestatakse tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Inimese mäluprotsesside ülevaade Sensoorne Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne mälu mälu mälu mälu Salvestamine Automaatselt Sõnaline Harjutamine Väga sage tajumisel harjutamine Kättesaadavus Piirab ainult Väga kiire Aeglane Väga kiire
Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, struktureerimineja überstruktureerimine. Meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine. Meeldejätmiseksnimetatakse protsessi, mille kaigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Mida sügavam on töötlus, seda paremini jääb õpitav meelde. Säilitamise käigus toimuvad õpitavaga muutused. Info luheneb ja lihtsustub. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Mäluvõtted. Maluvoteteks nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejatmine paraneb ning meenutamine on edukam. Kordamine. Kordamine on üldnimetus erinevatele mälustrateegiatele, mis sisaldavad õpitava metoodilist kordamist meeldejätmise eesmärgil. Efektiivne on kordamise hajutamine
kestus lühike (sekundid). Sekundaarses mälus säilib informatsioon pikema aja jooksul ning on kasutatav meenutamiseks. Ülekannet pimaarsest mälust sekundaarsesse mällu kergendab harjutamine ja informatsiooni kordamine õppimine. Informatsioon, mis ei ole sõnastatav, liigub sensoorsest mälust otse sekundaarsesse mällu. Teatud hulk informatsiooni (näiteks nimi, lugemisoskus) salvestatakse nn tertsiaarsesse mällu, kust see peaaegu mitte kunagi ei kustu ja on meenutatav väga kiiresti. Uni Uni saabub, kui teatud retikulaarformatsiooni osadest saabuvad impulsid mõjuvad ülejäänud retikulaarformatsiooni osadele pidurdavalt, kui pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus. Teadvus kaob, vegetatiivsete funktsioonide korraldamisel domineerib parasümpaatiline närvisüst. osa, ainevahetus aeglustub jne. Sügava ja pindmise une faasi on võimalik entsefalogrammil eristada.
aastast kuni 1973. aastani, seisnes selles, et lihtsalt näidata, et see universaalselt usutud standardteooria on vale. See on pikk jutt ja sellega oli hirmus ragin. Seal oli tõesti temperamentide, arusaamade ja eriti põhiliste filosoofiate kokkupõrge. Aga nüüd on see kõik lahendatud. See uuem võitnud seisukoht ongi kodeerimise spetsiifilisuse printsiip, mille järgi meenutamist hõlbustava tunnuse aktiivsus ei olene mitte ainult sellest, milline on mäletatav või meenutatav sõna, nii nagu seda ütles vana teooria, vaid oleneb ka sellest, kuidas (!) seda meenutatavat mõtet, sõna või mõistet talletati või salvestati. Katsed, mida me tegime, olid üsna drastiliste tulemustega. Väga paljud ei uskunud alguses ja lükkasid need tulemused ilma pikemata tagasi. Üks näide. Kui katseisikule näidati sõnade nimekirja, milles on ütleme sõna "tool", siis võib juhtuda seda, et hiljem kui seda sõna talle
pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate teadmiste-oskuste vahel. Inimene töötleb infot ka erinevatel tasanditel (pindmised tunnused, sügavamad ideed ja seosed) ning viisidel (verbaalne ja visuaalne töötlemine). Pindmistel tasanditel töödeldakse meelelisi tunnuseid, sügavamatel tasanditel analüüsitakse info tähendust. Meenutamine on aktiivne protsess, meenutatav rekonstrueeritakse, toetudes erinevatele seostele ja laiematele teadmistele, mitte ei saada mälust kätte valmiskujul. Meenutada saab seda, mida on õpitud ehk mällu salvestatud. Mitmed katsed on näidanud, et meenutamine on edukam, kui see toimub meeldejätmisega sarnastes tingimustes (nn kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Näiteks, õpitut on kergem hiljem meenutada samas ruumis ja kontekstis, kus seda õpiti (nn ruumi ja konteksti efekt)
meelde. Kohanimed: Jõgeva 7 korda. 4 6.2. Punalipp Uuritud Punalippudes ei olnud lauseid, mis sobiksid liigitada Jõgeva linna uudiste alla. 6.3. Vooremaa 1991-1992 102. Jõgeva segakoor ,,Laulik" alustab oma 34. tegevusaastat. Aasta jooksul esineti paljudel Jõgeva linna üritustel (Täht: 1991). Legendaarne ja pikka aega tegutsev koor Laulik on ka tänasel päeval meenutatav legend. 103. Sajandivahetusel ei olnud Jõgeval veel ei alevit ega ühtegi poodi. Esimesena ehitas Ernst Miller Jõgeva jaama lähedusse praeguse Suure tänava äärde suure elamu ja pikad kaubaaidad, kuid ta kauples ainult raske kaubaga. Pärnust toodi Jõgevale soola, kivisütt, rauda ja puuveerandikega silku, vahel ka heeringaid (Vooremaa, 03.10.1991) Aleviku arenguga seoses kasvas Jõgeval elanike hulk. Jõgeva alevi sünnile pani aluse
annaabi.ee 
