Haridusliku erivajadusega õpilaste all mõeldakse meie seaduste põhjal õpilast, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired; immigrandid. Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma,
sünnipärased või omandatud puuded, õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega;
Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine.
Vaegus meeleelundid ei toime tavaliselt, vaegnägija, vaegkuulja Terminid ei ole ühtsed, Eesti meditsiini-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnas, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid (1) Kognitiivse arengu hälbed 2 o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus võimekust on rohkem kui tavaliselt Meelepuuded o Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine) o Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine) Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired autismi spektrile kalduvad häired
Kuigi Tartu Ülikooli juures oli väga heal tasemel arstiteaduskond, ei toetanud arstid tol ajal veel puuetega isikutega tegelemist. 1920-1940 erivajadustega lastele hakkasid tähelepanu pöörama nii arstid, õpetajad kui ka ühiskonnategelased. Võeti vastu riiklik hoolekandeseadus, mille rakendumine takerdus majandusraskuste taha. Aktiviseerus erahoolekanne, mille eestvedajateks olid naisliikumised, haritlased ja arstid (meelepuuded), vähem vaimulikud (vaimne alaareng). 1940-1991 möödus Nõukogude Venemaa koosseisus. Perioodi positiivseks küljeks tuleb pidada korralike andmebaaside loomist eriabi vajavate laste kohta, samuti üleriigilise arstiabi väljaarendamist. Kuni 1960 olid erivajadustega lapsed eraldi kasvatus- või hoolekandeasutustes. 1958 avati kurtide laste erirühm, 1966 logopeediline rühm lasteaias.
3. Erivajadusi, välja arvatud andekust, põhjustavad 4 omavahel seotud rühma tegureid: vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus; sünnipärased või omandatud puuded; õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2
ja raskusi. Ülesande kognitiivne analüüs: Analüüsida millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest Meelepuuded Puudulik koolivalmidus Madal õpimotivatsioon Sotsiaal-majanduslikud probleemid Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis
Ülesande kognitiivne analüüs Analüüsida - millistest alaetappidest ülesande lahendamine koosneb - milliseid osaoskusi ja teadmisi peab ülesande erinevate alaetappide lahendamiseks valdama - millistele tunnetusprotsessidele erinevate alaetappide lahendamine eelkõige toetub Õpiraskuste eristamine teistest arenguhälvetest. Eristada teistest arenguhälvetest - Meelepuuded - Puudulik koolivalmidus - Madal õpimotivatsioon - Sotsiaal-majanduslikud probleemid - Emotsionaalsed ja/või käitumisprobleemid 13. Pedagoogilise sekkumise põhimõtted õpiraskuste korral. Õpiharjumuse ja aineüleste õpioskuste kujundamine. Sekkumispõhimõtted Raskused määratleda võimalikult täpselt - ülesande kognitiivne analüüs Õpetada konkreetset osaoskust ja harjutada seda laiemas kontekstis Õpetada õppimise strateegiaid
annaabi.ee 
