2. Käte ja käelabade liigutused a) kiire peopesade hõõrumine viitab , et inimene loodab antud olukorras häid tulemusi saavutada b) pöidla hõõrumine nimetissõrme või mõne muu näpu vastu tähendab raha või rahasaamise ootust c) selja taga teineteisest hoidvad käelabad väljendavad kindlust ja üleolekut 3. Näo puudutamine a) inimene on hindavas asendis, kui ta põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohal b) kui kuulaja toetab käe põsele, näitab ta igavust c) sõrmede suhu panemine viitab masendusele, sellises olukorras tuleb partnerit tingimata uskuda ja toetada 4. Käed kui tõkked a) kui inimene närveerib või võtab sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis paneb ta käed vaheliti rinnale b) kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust
Washingtonis. Nendes kolmes lennukis kokku oli koos meeskondadega 221 inimest. Neljas lennuk kukkus Pittsburghi lähedal alla ja selle pardal sai surma 45 inimest. Mõnedel andmetel tahtsid terroristid eile USAs kaaperdada koguni 11 reisilennukit. Endiste Luureohvitseride Assotsiatsiooni president Gene Poteat arvas, et terroristidel olid kasutada oma piloodid. Ta ütles: "Ükski piloot ei juhi lennukit Maailma Kaubanduskeskuse peale ka siis, kui tal hoitakse püstolit meelekohal." Poteati sõnul kasutasid terroristid lennukeid relvadena, lisades, et võib-olla suutsid nad viia rivist välja ka sidesüsteemid, mida kasutatakse võimude hoiatamiseks. 11. septembri tagajärjed arvudes · 11 nädalat oli 11. septembrit uurinud komisjoni raport New York Timesi teabekirjanduse bestsellerite edetabeli tipus · 456 inimest on seoses USAs toimunud terrorirünnakutega kohtu alla antud · 1248 raamatut on avaldatud seoses Maailmakaubanduskeskusele toimunud rünnakutega
Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt. · Hinnangu andmine Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal on ta hindavas asendis. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast. · Lõua silitamine Inimene püüab jõuda otsusele. Rinnale asetatud käed ja üle põlve heidetud jalg annavad tunnustust sellest, et inimene on asunud kaitsepositsioonille või on eitaval seisukohal. Selliseid liigutusi märgates tuleks muutuda tähelepanelikuks, kui tahetakse mingit saavutada kokkulepet.
See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. Sellist liigutust vestluskaaslase puhul märgates, tuleb talle kindlasti tuge pakkuda. Käsi põse ja lõua toeks Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid: Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt. Hinnangu andmine Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal, on ta hindavas asendis. Mida kauem inimene selles poosis püsib, seda kriitilisem on tema hinnang. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast. Lõua silitamine Inimele püüab jõuda otsusele. Liigutused otsuste tegemisel Prille kandev inimene ei tarvitse otsuse langetamisel lõuga silitada, selle asemel võtab ta prillid eest ning pistab sangaotsa endale suhu. On tõenäoline, et kui inimesel
Laste puhul väljendab see vastuseisu ja allumatust vanematele, vanainimeste puhul taotlust enda ära kuulamiseks. Ristatud käed on kaitsetõke ähvardava rünnaku vastu, kuid see võib ka muutuda fikseerunud poosiks, millest inimene meelsasti väljuda ei soovi. Kaitsetõkkeks saab ka lugeda kaksiratsa toolil istumist, sellisel juhul on tooli seljatugi barjääriks ning tegevus ise väljendab domineerimispüüdu. Levinuim mõtteasend kujutab endast põse toetamist rusikale nimetissõrm meelekohal. Sellele asendile on väga sarnane kriitilise hinnangu poos, lõug toetumas pöidlale, nimetissõrm suunatud meelekoha poole, teised sõrmed kõverdatud. Aja venitamise moodustest on tuntud veel prillide puhastamine, prillisanga suhupistmine, piibu tõmbamine ning lõua silitamine, mis kõik annavad rohkem aega otsuse langetamiseks. KOKKUVÕTE Kehakeel on väga oluline, sest selle mõistmine annab eelise, tänu millele on võimalik
mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks. TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse kindlaks ühes teatud ajupiirkonnas, mida nimetatakse vereringekeskuseks
TÖÖVAHENDID Tennisepall, stopper, seade vererõhu mõõtmiseks _____________microlife bp a100____________ . TEOREETILINE OSA Pulsiks nimetatakse südametegevusest tingitud veresoonte seinte rütmilist võnkumist ja veresoonte laienemist (rõhulainete levimise tõttu). Südame tegevusega on lahutamatult seotud vererõhu rütmiline kõikumine suurtes arterites ja suurtes südamelähedastes veenides. Arteriaalne pulss on kergesti tuntav sõrmedega kompamisel meelekohal, kaelal ja randmetel. Pulssi mõõdetakse inimese puhkeolekus ja pärast mitmesuguseid koormusi, samuti töö käigus või pärast tegevuse lõpetamist. Puhkeolekus on terve inimese pulsisagedus 60-80 lööki minutis. Pulss kiireneb füüsilise töö korral, pingelisel vaimsel tegevusel, emotsioonide tõttu, palaviku puhul, halbades töötingimustes, sh ebamugava tööasendi korral. Vererõhu väärtus määratakse kindlaks ühes teatud ajupiirkonnas, mida nimetatakse vereringekeskuseks
See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. MIDA TÄHENDAB KÄSI PÕSE JA LÕUA TOEKS Selliste liigutuste abil väljendame mitmeid meeleolusid: Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt. Hinnangu andmine Kui kuulaja põsk toetub rusikale ning nimetissõrm asub meelekohal, on ta hindavas asendis. Mida kauem inimene selles poosis püsib, seda kriitilisem on tema hinnang. Huvi vähenemise korral toetame oma põse peopesale. Juhul, kui põsealune käsi enam pead ei hoia, huvitub kuulaja täielikult teemast. Lõua silitamine Inimele püüab jõuda otsusele. Liigutused otsuste tegemisel Prille kandev inimene ei tarvitse otsuse langetamisel lõuga silitada, selle asemel võtab ta prillid eest ning pistab sangaotsa endale suhu.
LUMI Trummi, mitte trumme. Kommunistid tormavad pioneeride tuppa pille tooma, tulevad tagasi täies orkestris. NIKOLAI No mis lugu mängime? Ainult mitte Wagnerit! KUUL Šostakovitši 7. sümfoonia! SOLK Teeme ära! LUMI Oodake, teeme pildi ka ära! SOLK Teeme ära! 56 NIKOLAI Mis pildi? LUMI Jahimeeste pildi. Meie oleme pillidega taga. Ja Heeska ees pikali, aga silmad lahti ja hoiab sõrme meelekohal! NIKOLAI Teeme ära - mälestuseks. SOLK Johannes, mine sinna pioneeride tuppa ja tule uksest välja, siis teemegi pildi. NIKOLAI Aga meie jääme ju siis seljaga. SOLK Oh, kurat. See on jama jah. LUMI Teeme vastupidi, et meie tuleme sealt ukses. KUUL Just! KÕIK: Šostakovitš! Heeska haarab äkki haarab püstoli ja sihib Solgile kuklasse Olete ikka naljamehed küll. Ma tean, kuidas see käib. Sa seisad, ma lasen, ja siis aegluubis su
seotud närvilisusega, sageli aga enda kaunistamisega. Naisel, kes kohtab talle meeldivat meest, käib käsi kergelt juustest läbi. Inimesed, kes tahavad luua uusi suhteid, pööravad oma välimusele ja enda kaunistamisele enam tähelepanu kui need, kel juba on püsisuhe. 3. Konkreetset tähendust omavad žestid. Siia alla kuuluvad žestid, mida tehes me oma keha puudutame. Naiteks laste mängudest tuttav nipitiri (kui pöial pannakse ninale ning lehvitatakse käega), nimetissõrmega meelekohal keerutamine (viidates teise arukusele), käe servaga üle kõri tõmbamine (viidates sellele, et meil on villand, meil on kõrini). Seda viimast, Eestis küllaltki levinud liigutust, ei pruugita aga mujal samamoodi tajuda. 4. Puudutused, mis imiteerivad teiste puudutusi. Näiteks võib oma pea paitamine inimest rahustada, tekitades tunde, et seda paitab hellalt teine inimene. Mida tundis näiteks õpilane, kes alati koolis ühe konkreetse õpetajaga rääkides oma pead paitas
samaaegselt mitmest. Kuulatakse ja nähakse teist isikut, võidakse teineteist ka puudutada. Inimese riietus, kehahoiak ja miimika võivad vahendada uinformatsiooni enne ühegi sõna lausumist. Mitteverbaalsed vahendid – miimika, žestid ja teised kehaliigutused – võivad saata kõnet seda väärtustades, selgitades, esile tõstes ja liigendades. Neil võivad aga olla ka semantilised funktsioonid, nt jaatust asendab peanoogutus; keerutatakse oma meelekohal nimetissõrme solvang. Inimestevahelises kommunikatsioonis on oluline mitte ainult MIS on informatsioon, vaid ka MILLINE on kirjeldamisviis. See kehtib kõikide keele varieteetide kohta. Iga teate juures esineb mitte ainult sisuaspekt ja suhteaspekt, vaid ka väärtustamisaspekt. IV. Erialakeelest Hoolimata arvukatest definitsioonidest pole ühtset seisukohta erialakeele olemuse suhtes: puudub erialakeele üldkehtiv definitsioon. Erialakeel pole „homogeenne nähtus“, pigem
» «Ma ütlesin, et arvan tundvat.» «Mis on ta nimi?» «Seda ma ei tea. Ma tean ainult niipalju, et ta on kardinali käsilane, kes on enese ihu ja hingega temale ära müünud.» «Kas te olete teda näinud?» «Jah, ühel päeval mu naine näitas.» «Kas on tema juures midagi, millest teda võiks ära tunda?» «Oo, kindlasti. See on suursugune mustajuukseline härra, tõmmu jumega, valgete hammaste, läbitungiva pilgu ja kerge haavaarmiga meelekohal.» «Haavaarmiga meelekohal!» hüüdis d'Artagnan. «Ja pealegi valged hambad, läbitungiv pilk ning mustad juuksed -- tõmmu ja suursugune. See on ju seesama mees, keda ma kohtasin Meung'is.» «Seesama mees, ütlesite teie?» «Ja-jaa! Kuid see ei riku asja, see teeb asja koguni palju lihtsamaks. Kui teie ja minu vaenlane on sama mees, siis saan ma ju korraga kahe eest kätte maksta. Aga kuidas teda tabada?» «Seda ma ei tea.» «Kas teil on mingeid andmeid selle kohta, kus ta elab?» «Ei mingeid
annaabi.ee 
