,,Ma ei soovinud kellelegi kurja, ei teinud kellelegi halba."(lk 200). Tagasi Eestis olles mõistis, et tema jaoks puudus koht. Kõigil oli ükskõik. Sõbra abiga leidis üles uued väärtused, uued elu põhimõtted: tähtis on sõna pidada, ei tohi tahta kasu ja teha tegusid, mis tulevad hingest. c) Autori suhe peategelasega soe, sest tegu on autobiograafilise romaaniga. Sõbrad hindavad ja peavad ta meelekindlusest lugu. Metsavend ütleb: ,,Minu elu kõige tähtsam hetk on see päev, kui sain sinuga kokku ja sa rääkisid mulle tahtest ning õpetasid maailma teisiti nägema."(lk 231). Elu ei ole olnud kerge, kuid ei taha kedagi vihata. Raske on unustada ja andestada, kuid seda tuleb teha, sest vastasel juhul pöördub see kõik enda vastu tagasi. Hea sõdur peab oskama oodata, sest ka kõige suuremad võidud saadakse ilma sõjata.
/---/ Üks ilma teiseta ei ole kindel." Tõeline vürst oskab tegutseda vajaduse korral aususe, armastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu, jäädes hinges ikka heaks. Põhimõte, et ,,vürstil ei ole kunagi puudu seaduslikest ettekäänetest, et teotusemurdmist õigustada" päästab valitseja igast ebasoosivast olukorrast ja ta jääb alati võitjaks. Sarnane kindlakäeline juhtimine võib osutada kasulikuks, kui riik tuleb välja juhatada pimedast kriisist, sest kui rahvas saab osa isanda meelekindlusest, saab temagi julgust juurde, et tuleb uus päev ja soe päike, mis leevendab saatuse raudset haaret. Machiavelli riigikorraldusele sarnast poliitikat kasutas Oliver Cromwell Inglismaal, kuid mitte kaua, sest ta järeltulijad ei suutnud jagada valitsemise fanatismi samamoodi, andes riigi nimel endast kõik. Need vähesed sõbrad, kes oleksid võinud Cromwellile edukalt järgneda, heideti julmalt kõrvale: ,,igaüks näeb seda, milline sa näed, vähesed aga mõistavad, kes sa
Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mille mahasurumiseks tõid võimud välja sõjaväe ning meelevaldajate pihta avati tuli. Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel olid Poola kommunistid sunnitud järeleandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Stalini ajal vangis istunud W. Gomulka. Nõukogude Liit tegi ettevalmistusi sissetungiks. Poola vastas sellele hiiglaslike meeleavaldustega, kus avaldati toetust Gomulkale. Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustsov otustas taanduda ja leppida Gomulka tõusuga Poola etteotsa, Gomulka omalt poolt lubas poolat sotsialismileerist mitte välja viia. 1980 streigilaine haarab pea kogu Poola, põhjuseks järjekordne hinnatõus. Nõukogude juhtkond valmistub sissetungiks Poola. Poola juhtkond eesotsas kindral Jaruzelskiga üritab veenda Moskvat sissetungi katastroofilistes tagajärgedes, kinnitades, et suudab riigis olukorda oma kontrolli all hoida. 31
Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli. * Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel pidid Poola kommunistid järelandmisi tegema. * Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka. Hruštšov (kes oli „rahvakommunismi“ tekkimise vastu) oli poolakate meelekindlusest kohutatud ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa, kes lubas siiski, et Poola ei lahku sotsalismileerist. Ungari ülestõus * 1956 oktoobris toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle alvalikus vastuhakuks * Avati tuli rahva pihta ja puhkesid tänavatel lahingud ning osa rahva vastu saadetud sõjaväeüksustest läks ülestõusnute poole üle. * Ametisse seati uus valitsus juhi Imre Nagyga eesotsas
See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega. Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka. Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hrustshov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Ungari kriis-1956 a. Okt. Toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatele saadeti NSVL tankid, kuid need ei suutnud ülestõusu maha suruda. Samal ajal tuli võimule Imre Nagy, kes lubas üles ehitada demokraatia ning sai NSVL leppele, et nad viivad Budapestist väed välja. Maailmasõda kartes teavitasid lääneriigid NSVL, et
,,Fasti" (,,Rooma kalender") ,,Tristia" (,,Kurvad laulud") ,,Epistulae ex Ponto" (,,Kirjad Musta mere äärest" ) ,,Ibis" ,,Halieutica" 46. Kes olid Tibullus ja Propertius? Tibullus ja Propertius olid eleegikud. 47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Seneca ise pidas end näitlejaks, muusikuks. 12 raamatut dialooge: nt ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest", ,,Meelekindlusest" ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. K. 1996, 2008 ) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", ,,Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Cladiuse kõrvitsakssaamine" Tragöödiad olid väga verised, ilmselt ei olnud mõeldud lavastamiseks. Vaadetelt  elu on ettevalmistus surmale. Propageeris pidevat enesetäiustamist, inimeste võrdsust. Ainus, mis inimese enda oma on, on tema aeg.. tuleb väga jälgida, kellele ja
Seneca oli filosoofiliste vaadete poolest eklektik, põhiseisukohtadel stoikude õpetuse pooldaja, ideid laenas ta ka Pythagoraselt, küünikutelt ja Epikuroselt. Eesmärgiks oli hingelise tasakaalu saavutamine sõltumata tervislikust seisundist, inimeste suhtumisest, sotsiaalsetest või majanduslikest oludest ning kohast ja ajast, kus ollakse või elatakse. 12 raamatut dialooge: ,,Vihast", ,,Õnnelikust elust", ,,Elu lühidusest", ,,Lohutusest",,,Meelekindlusest" Lohutuskirjad ,,Epistulae morales ad Lucilium" (,,Moraalikirjad Luciliusele" e. k. 1996, 2008) Tragöödiad: ,,Medea", ,,Phaedra", ,,Hercules", ,,Oedipus", Agamemnon" Menippose satiir ,,Jumaliku Claudiuse kõrvitsakssaamine" 74. Millest räägib Lucanuse teos ,,Pharsalia" e ,,Bellum civile"? Lucanust peeti Vergiliuse järel tähtsuselt järgmiseks eepiliseks poeediks. Ta kirjutas eepikat, juhuluulet, näidendeid, proosat. Peateos:
Juba nende arv ei olnud suur ja võõras ike heitis järjest tumestavamaid varjusid nende elusse ja vabadusse. Kui me aga silma ette seame, et eestlaste täielikuks orjastamiseks õieti ära kulus ligi l1/2 aastasada ja selleks tarvis oli paavste ja piiskoppe, kaupmehi ja kodanikke, järjest korduvaid ristisõdasid ja üleskutseid uutele, Mõõgavendade ordut ja Saksa ordut, vasallisid ja Preisi abiväge, saame ettekujutuse imelikust vastupidavusest ja meelekindlusest eestlaste püüete taotlemisel, kuigi neil ehk asjade seisukorra hindamine osalt puudulik oli, nii näit. Taani valitsus- korra suhtes alguses, oma vanemate võimu suurendamise suhtes, ordu tõelise seisukoha suhtes, ristiusu ja noorkristlaste suhtes. Õieti veel selgemalt kui vahetpidamata võitlustes, milledest räägib Läti Hendriku kroonika, tuleb sel ikka rõhuvamaks kujuneval üleminekuajal ilmsiks eestlaste imekspanemisväärt visadus ja kangekaelne paindumatus