Gabriel sai maailma kuulsamaks ja kardetumaiks sõjameheks. Diana Delwigi hagijas DELWIG- kade Hansu peale, sest ta tahtis Agnest endale , teistest tõsisem, norutaja, toimus ärapanemine, Hans ja Delwig uhkeldasid oma tegudega , et Agnesele meeldida. Delwig oli kihvitine suu, valetaja, langes võitlusel venelastega. Kaspar Von Mönninkhusen Kuimetsa pärishärra ja Liivi sõjameeste pealik, ähvardaja, kitsipung, julm, rikas, agnese isa, vana sõjamees, julge, meelekindel . Lõpuks sai tast tark hooliv kerjaja. Agnes- Hansu pruut , rikas , uhke, ei sallinud valet ja ebaõiglust, ilmsüüta laps, armastab ise, hoolib Gabrielist, õrn süda, säravad silmad, kuldkollased juuksed, lumivalge nägu, vallatu. Au armastaja, elav, lahke, kaval. Siim- tüvikas mees, talupidaja riietes, riided katki ja kulunud, muutus Gabriellile ohtlikuks, sest karjus ja vilistas. IvO Schenkenberg- Gabrieli kasuvend, vapper, osav sõjamees, täis kelmust, näost inetu,
ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega. Luzin süüdistas, et Sonja varastas talt 100 rubla, aga tegelikult ta seda ei teinud. Lebezjatnikov tunnistas, et tema nägin kui Luzin selle Sonjale tasku puistas, aga ta mõtles et see on kaastundeks. Kui Luzin Sonjat süüdistama hakkas, ütles ta välja et ta nägi kui ta seda tegi. Dunja on uhke ja meelekindel naine- Milles seisneb Sonja tõde? Sonja äratab Raskolnikovis inimese, s.t, et Sonja ja Raskolnikov oli armunud.(millal, kuidas?) Raskolnikov tutvus Sonjaga tänu tema isale Marmeladovile ja siis selle tõttu hakkasid nad tihedamini läbi käima. Järjest enam armus Sonja Rodjasse ja hiljem tunnistas Rodja, et ka talle ta meeldib. Sonja oli ainuke inimene kellele Raskolnikov oma mõrva üles tunnistas. Sonja põhimõte oli aidata teisi, tema ei mõista hukka inimese tegusid
alistuv __ __ __ _x_ __ võistluslik 12. jõuetu __ __ __ _x_ __ tarmukas 13. nobe __ _x_ __ __ __ aeglane 14. häbelik, uje __ __ x__ __ __ seltskondlik 15. ettevõtlik __ __ _x_ __ __ saamatu 16. huvitatud asjadest__ __ _x_ __ __ huvitatud inim estest 17. sundimatu __ __ _x_ __ __ kammitsetud 18. andekas __ __ _x_ __ __ keskpärane 19. kaalutlev __ __ _x_ __ __ tuulepea 20. ebakindel __ __ __ _x_ __ enesekindel 21. kannatlik __ _x_ __ __ __ kannatamatu 22. värvikas __ __ _x_ __ __ igav 23. meelekindel __ _x_ __ __ __ meelemuutlik 24. muretsev __ x__ __ __ __ muretu 25. täpne __ x__ __ __ __ pealiskaudne, vigu tegev 26. ühtlaselt töötav _x_ __ __ __ __ hooti töötav 27. järjekindel _x_ __ __ __ __ järjekindlusetu 28. lärmakas __ __ _x_ __ __ vaikne 29. tegutsev __ _x_ __ __ __ mõtisklev 30. rõõmsameelne __ _x_ __ __ __ kurb 31. omaette töötav __ x__ __ __ __ koos teistega t öötav 32. teiste suhtes hoolimatu__ __ __ __ _x_ abivalmis 33
käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel kogunemistel, neurootik on tihti mures oma tervise pärast ja meelekindel inimene jääb haruharva kohtumistele hiljaks. Isiksuse sõnavara keeles • Isiksuse kirjeldamiseks keeles on olemas tuhandeid sõnu. Paljud neist kannavad sarnast tähendust: näiteks ärev, närviline, murelik, kergesti ärrituv, vihane, masendunud, kurb, pessimistlik sobivad kõik ühe olulise isiksuse seadumuse, neurootilisuse kirjeldamiseks. • Samas, vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule,
Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Neurootilisus
ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R
uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda 9 teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust R
korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme.
- Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine - Isiksuseomadusi pole võimalik otseselt jälgida, need avalduvad tegudes, tunnetes, mõtetes, mida on võimalik mõõta – enesekohased hinnangud - Isiksuseomadused varieeruvad – ei ole ühetaolist universaalset inimloomust vaid see eksisteerib erinevates variantides ja astmetes - Inimese ratsionaalsus – inimene ise ja teda küllalt hästi tundvad teised inimesed
olümpiaadirahvast võrdlusgrupiga võrreldes suurem introvertsus ja avatus kogemusele, siis olümpiaadil kõrgemaid tulemusi saavutanud õpilased iseloomustasid end pigem vähedistsiplineeritutena, korratutena, st meelekindlusega seotud isiksuse seadumuse ja olümpiaadiedu korrelatsioon oli negatiivne. Sama on täheldanud TÜ isiksuseuurijad ka kõrgkooli sisseastujate puhul - mida kõrgem on akadeemilise testi tulemus, seda vähem meelekindel inimene on. Olümpiaadiedu puhul selgus, et nõrga ennustava jõuga olid vaid isiksusefaktorid. Mis peab noorel siis veel peale akadeemilise võimekuse varuks olema, et tippu jõuda ja kunagi teadlaseks saada? Endiste olümpiaadidest osavõtjate ning tänaste Eesti teaduselus tuntud tegijate arvamuse kohaselt on selleks suur iseseisev töö, haridust soosiv kodune õhkkond ja inspireeriv õpetaja, püüdlikkus ja järjekindlus, huvi aine vastu ning rõõm keeruliste ülesannete lahendamisest
Moraalinormid omandatakse õppimise teel, milline tegevus protsessina algab kasvatusega lapseeast ja kestab terve elu. Moraalinormide omaksvõtu ja 13 kinnistamise tagab selgitamine ja argumenteeritud veenmine. Ühiskondlik praktika on näidanud, et moraalinormid on kõigist sotsiaalsetest normidest tegelikult kõige vähesõltuvad jõu ning võimu alusest. Meelekindel isik ei taandu oma moraalinormide alusest, ehkki ta ülevõimu tingimustes neid lihtsalt ei avalda või ei ole tal võimalust neid parajasti realiseerida (vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik osa tavaõiguse normide transformeerumiseks ius scriptum normideks (tavaõiguse normid kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks?
annaabi.ee 
