TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Meeleavalduse mõjust Retsentsioon aines Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Essee eesmärgiks on lugejale anda ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Antakse ülevaade meeleavalduse olemusest ja tekkimisest. Arutletakse, millal üritus pigem luhtub ning milline meeleavaldus saavutab tõenäolisemalt edu. Põhilisteks probleemideks on vägivallatsemine, protesti lühiajalisus, probleemi ühtse mõistmise puudumine, meediakajastuse puudumine ning inimeste vähesus. Järeldatakse, et ratsionaalselt on võimalik riigi käekäiku mõjutada kui meeleavaldus on väga konkreetsele
Ungari ülestõus 23. oktoobrist 10. novembrini 1956 Marii Rikken Üldiselt... Ungari 1956. aasta revolutsioon või Ungari 1956. aasta ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus algas tudengite meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Eelmäng Sõjajärgne okupatsioon Poliitilised repressioonid ja majanduslangus Rahvusvahelised sündmused Sotsiaalsete pingete kuhjumine 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral József Bemi mälestussamba juurde. Kirjanike liidu president Péter Veres luges ette manifesti,
nõukogude võimu mõjutamiseks, Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde poolt algatatud ning läbi kolme Balti riigi kulgenud inimeketist võttis osa 2 miljonit inimest. Balti kett oli erakordne ja suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud avaldus, mis aitas kaasa Balti riikide iseseisvumisele. Kuuesajal kilomeetril käsikäes seisnud kaht miljonit inimest ühendanud aktsioon on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus. Meeleavaldusega tähistati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli sõlmimise 50. aastapäeva. Leping ja selle salaprotokollid jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning viisid Balti riikide okupeerimise ja liidendamiseni. Mihhail Gorbatsovi algatatud reformide tõttu oli Nõukogude repressiivaparaat kiiresti oma mõjuvõimu kaotamas ning ideed rahvusliku suveräänsuse taastamisest muutusid üha elujõulisemaks
meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. EMS ja ERSP korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist, millest kujunes 1988.a ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada. 1988.a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Samas kuus toimusid ka muinsuskaitsepäevad, mil toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 27. juunil tähistas rahvas lauluväljakul meeleavaldusega Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Suurim massiüritus oli 23. augustil 1989.a toimunud Balti kett, kus osales 2 miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Protestiaktsiooni eesmärgiks oli Moskvale surve avaldamine ja Baltikum probleemide teadvustamine rahvusvahelisel areenil. 16. novembril 1988
Lepingu tühistamine · 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku avaliku kirja (Balti apelli), milles nõuti salaprotokolli avalikustamist ja selle mõju tühistamist. · 23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus nõuti pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. · 23. augustil 1989 moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett (Balti kett) TallinnRiiaVilnius. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. · 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks.
Kõik suuremad linnad läksid okupatsiooniarmee kätte. Siis sunniti Laidoneri kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikutelt võeti ära relvad. 53. Juunipööre millal, kuidas, mis see oli. 21. juunil koguti Tallinna vabaduse väljakule tavalisteks inimesteks ja töölisteks riietunud punaväelased, kes nõudsid uut valitsust. Selle lavastatud meeleavaldusega õnnestus punaste kontrolli alla saada valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Algas massiline venestamine.
SOTSIALISMILEERI LAGUNEMINE Idabloki lagunemise põhjused Välised põhjused: läänemaailma toetus lagunemisele Breznevi doktriinist loobumine Sisemised põhjused: rahvas oli rahulolematu kehtiva korraga plaanimajandus oli end ammendanud tekkisid uued läänemeelsed juhid idablokk oli muust maailmast maha jäänud Ungari ülestõus 1956-ndal aastal puhkes Ungari pealinnas Budapestis suurem kommunismivastane väljaastumine. See algas üliõpilaste meeleavaldusega, kes nõudsid Ungaris demokraatia kehtestamist. Nendega liitusid Ungari sõjaväelased, kes andsid üliõpilastele relvi. Rahumeelne meeleavaldus kasvas seega relvastatud ülestõusuks. Seda väljaastumist toetas ka Ungari liider Imre Nagy. Ülestõus suruti VLO vägede poolt maha, Imre Nagy lasti maha. Sotsialism jäi Ungaris püsima, ent tehti järeleandmisi. Lubati väikesed eraettevõtted, osaline turumajandus. Praha kevad 1968a
alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole
Liidu väed. 17.juuni 1940.a. Okupeeriti Eesti Vabariik, kui olemasolevatele tuli üle piiri lisaks 80 000 punaväelast. Okupeerimise juhatajad Stalin saatis Eestisse okupeerimist teostama Andrei Zdanovi. Eestist valisid kommunistid endale kuuleka käsutäitja- Johannes Vares Barbaruse. (Naistearst Pärnust) Eestist saab N.Liidu provints 21.06.1940.a. Teostati ametlikult "Riigipööre" Eestis, meeleavaldusega, mis väliselt jättis mulje Eesti vabatahtlikult alistumisest. 6. august 1940.a. "Võeti Eesti Vastu" N.Liidu koosseisu. Esimene nõukogude aasta Eestis Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läs EKP-le, mille juhiks sai Karl Säre. Stanislik konstitutsioon. Eest kaitsevägi likvideeriti ja muudeti Punaarmee 22. territoriaalseks korpuseks. Suuremad ettevõtted ja pangad natsionaliseeriti
Pigem on tegemist turu kontrollimise mehanismiga. Toiduainete-vastasus on kõige edukam, sest toiduained riknevad kergemini, nende käive on väga oluline ja lühiajaliine mõjutamine mõjub. 1970-1980ndatel oli USAs neljandik boikotte edukad. Uks Barclay panga vastane kampaania, kuna see tegeles apartheidivalitsusega LAVis. Noorte osakaal langes 27lt 17ni. Boikottidest osalemine tõusnud: 16% (1992) pro 8% (1984) Üldiselt on tegemist vabakaubanduse ja vabaturu vastase meeleavaldusega. Tõelised või tajutud puudujäägid, ükskõik, riigi osa. Tarbimisaktivismi iseloomustab üldiselt 1. Organiseeritus 2. Soov muutuseks tarbimise seisukohalt 3. Tunne, et tarbijatel on õigused 4. Kollektiivsus 5. Väärtused - alati põhineb mingil muul väärtusel 6. Mõju ühiskonnale laiem kui ainult toote või teenuse muutus Esimene laine: Kooperatiivid Esimene moderne kooperatiiv Rochdale'i 1844.
annaabi.ee 
