Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef. Maalikunst. Peale skulptuur, oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. HIINA KUNST Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid. Üldtuntud on Suur Hiina müür.
I sajand e.m.a. said jumalaks muutunud Budhha kujud tavaliseks. Gandharos I ja II saj m.a.j. loodud kujud osutavad seoseid hellenismiga. Samaaegsed Mathuras ja mujal lõuna pool Indias loodud budistlikud motiivid on lähemal hinduistlikule kunstitraditsioonile. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli 4.-7. Sajand m.a.j. Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta templi seinamaalid oma meela iluga. Suure ja huvitava osa India kunstist moodustavad miniatuurmaalid. Neid iseloomustavad puhtlineaarne käsitluslaad: pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Vormi modelleerimisele egavalguse-varju kujutamisele rõhku ei pandud. Üldmulje neist maalidest on tüüpiliseltmuinasjutulik, seda nam, et pildid ise suuremalt jaolt kujutavadki stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Tarbeesemed Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati igapäevaselt, samuti kivist tööriistu. Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades. Käsitöö kaunimateks näideteks on erinevad
kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. Sajand p.Kr.) Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste eriline katusevorm
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka katusevorm, mille materjaliks on glasuuritud savist katusekivid. Ehitisi kaunistatakse
Giorgio Armani mõnevõrra madalama hinnaga moeseeria Emporio (1981) osutus teerajaks uuele diffusion- suunale, mida on jäljendanud loendamatu disainerid kogu maailmas. Vivienne Westwood ja Katharine Hamnett olid endale kindlustanud Londoni esidisainerite positsiooni, New Yorgis aga tegid edukat karjääri Ralph Lauren, Calvin Klein ja Donna Karan. Laurenist oli saanud inglise aristokraatliku ja ameerika preppy- stiilide kokkusegamisega miljardär. Klein rõhus seksikusele, müües meela joonega valmisrõivaid, väljakutsuvaid disaineriteksaseid, joovastavaid parfüüme ja leidliku disainiga puuvillast aluspesu. Donna Karanist sai suurepärane, ennast maaemana reklaamiv disainer, kelle väljapaistvaimaks ideeks oli „the body“ - rõivas, mida ta ka ise kandis ning sobis ühtviisi hästi nii päevasel kui õhtusel ajal. Karani eesmärgiks oli vabastada naine pigistavatest riietest ja pakkuda talle mugavaid, shikke rõivaesemeid. Megabrändid 1990
Tol htul ema ja poeg vltisid teineteist ja vist oli see esimene kord,kui Brita loobus kallile jgrlasele head d soovimast.Et lugu kohe ja kindla peale lpetada,otsustas ta helistada juba jrgmisel peval salaprasele Esmerandale,et too paneks oma lekte linud plikale aru phe. Lk 312-313 Jrgmisel peval istus Brita hes vaikses kohvikus ja ootas Ginny ema ilmumist.Hmmastav,Brita tundis seda naist,kes reipal sammul tema lauale lhenes.Aastate vltel Helsingisse ostureisidele sites oli ta toda meela ilmega vikesekasvulist brnetti ninud laevas mitmes rollis. Me oleme ngupidi tuttavad,tundis Esmeralda heameelt. Lk 314 Millega see minu plika on hakkama saanud?Brita ei teadnud ,kuidas vastata nii sirgjooneliselt esitatud ksimusele.Tulest,veest ja vasktorudest lbi kinud Esmeralda oli skandaalivimeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Brita pidi olema ettevaatlik.Ta rpas mtlikuna kohvi.Kui ta pilgu tstis,naeratas Esmeralda talle sbralikult.Uksest vljunud ja head aega
Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid. Strindbergi näidendid juhatasid sisse uue, novaatorliku draama sünni Euroopas. Neis põimusid kunstitervikuks naturalismi dramaturgilised põhimõtted ning autori enda psühholoogiakontseptsioonid. Henrik Ibsen (1828 1906) H
annaabi.ee 
