TARTU ÜLIKOOL MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TÜ SILMAKLIINIK HORNERI SÜNDROOM Referaat Koostaja: Tartu 2017 SISUKORD Referaat........................................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 HORNERI SÜNDROOMI OLEMUS JA TEKKEPÕHJUSED......................................................4 KLIINILINE PILT...........................................................................................................................5 HORNERI SÜNDROOMI DIAGNOSTIKA................................................................
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituut Liivi Hiienurm Füsioteraapia 1 a. SIHTVÕIMLEMINE KÄTELSEISU ARENDAMISEKS Referaat Tartu 2018 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..............................................................
energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi lastele ja noortele, kes ei tegele spordiga professionaalsel tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. (4) 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU Meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid on uurinud energiajookide mõju inimkehale ja selgitanud välja mitmeidki olulisi seoseid.(2) Tänases maailmas on energiajook osake kiirustavast elurütmist, kiirtoidust ja inimest tagantturgutavatest käitumisharjumustest. Joogid, mis sisaldavad kofeiini, guaraanat, tauriini, B-vitamiine, süsivesikuid ja muud seesugust, on pärast kokaiini sisaldavate jookide keelustamist just see, mida saab kasutada ööpäevase biorütmi ülekavaldamiseks.
03.2017) Leikop, Madli 2015. Kehalise kasvatuse tunnis on oluline rõõm liikumisest. Koolielu haridusportaal; https://koolielu.ee/info/readnews/470490/kehalise-kasvatuse-tunnis-on- oluline-room-liikumisest (15.12.2016) Liikumine 2015. Terviseinfo; http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine (7.04.2017) Mure pea kohal ... = Mure pea kohal kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse vähenemist 2015. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond; http://meditsiiniteadused.ut.ee/et/uudised/mure-pea-kohal-kuidas-peatada-eesti-laste- liikumisaktiivsuse-langust-0 (7.04.2017) Prantsenko, Vitali 2005. Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult. Pärnu: Citylux. PRÕK = Põhikooli riiklik õppekava. Riigiteataja; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1001/VV1_lisa8.pdf (28.03.2017) Tallinna 32. Keskkooli hindamisjuhend. Tallinna 32. Keskkool; http://www.32kk.edu
TARTU ÜLIKOOL BIOMEEDIKUM Biokeemia osakond U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali-
a oli arstiõpe pikenenud 6 aastani). "Majaarst" asendus spetsialiseerunud arstiga, kes polnud enam mitte tagajärgedega tegeleja, vaid pigem ennetaja. Rahvuslikule arstiteadusele oli vundamenti hakatud rajama juba iseseisvuse eel seltside loomise ja rahvuskeelse sõnavara arendamise näol. Henrik Koppeli (hilisema professori ja ülikooli rektori) algatusel hakkas 1903. a ilmuma ajakiri "Tervis". 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Aleksander Rammul (prof. meditsiinigeograafilise uuringu üldjuht) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Ernst Blessig (oftalmoloogiaprofessor) 1922. a korraldas esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Ernst Saareste (otorinolarüngoloogiaprofessor) töötas välja eestikeelsed kõnestestid kuulmise uurimiseks. Mihkel Kask (dotsent) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Prof
Iseseisvas riigis areng jätkus. Suur osa toonasest meditsiini- ja tervishoiualasest initsiatiivist oli koondunud Eesti Arstideseltside Liidu kätte Arstidepäevade korraldamine, Tervishoiumuuseumi ning ajakirja "Eesti Arst" väljaandmine (toimetajad eri aegadel professorid Siegfried Talvik, Artur Valdes). Ülikool oli neis ühingutes ning üritustes osaline läbi oma akadeemilise pere liikmete, kes olid seltsidesse koondunud 1922. a asutatatakse Akadeemiline Arstiteaduse Selts meditsiiniteaduste arendamiseks. Oluline panus Eesti kultuurilukku on mahuka Eesti meditsiinigeograafilise uuringu läbiviimine ülikooli hügieenikateedri poolt. Tööde üldjuhiks oli prof. Aleksander Rammul (1875-1949) ning valmis see aastail 1922-1938 kõigi Eesti 11 maakonna kohta. Juba 1922. a korraldas oftalmoloogiaprofessor Ernst Blessig (1859-1940) esimese pimedate loenduse Eestis ning arendas silmahaiguste epidemioloogiat. Otorinolarüngoloogiaprofessor Ernst
Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne treener ja spordiraamatute autor. Foto Eesti Spordimuuseumi kogust. Tiraaz 1000 eksemplari Pildid joonistanud Sven Parker Kujundanud Marika Piip Keeletoimetaja Inge Mehide Trükk Sunprint Invest ISBN 978-9985-9876-0-5 AUTORID Aave Hannus Rein Jalak Jaan Loko psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja Rahvusvahelise Ülikooli Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut Audentes kolledz treeninguõpetuse instituut Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Eesti Olümpiakomitee Keskus Ants Nurmekivi Kristjan Port Tiia Randma
annaabi.ee 
