liiklusõnnetuses hukkunud noore sõidukijuhi kohta hukkub ka keskmiselt 1,3 muud inimest. Noorte sõidukijuhtidega seotud õnnetused on sageli põhjustatud kontrolli kaotamisest auto üle või lubatud sõidukiiruse ületamisest ning need juhtuvad suurema tõenäosusega öösel. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Eestis Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks : südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Peamised surmapõhjused Euroopas Mittenakkuslikud haigused Mittenakkuslikud haigused, nagu vähk ja krooniline kopsuhaigus, on Euroopas 80% surmajuhtumite põhjuseks
alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mängivad suurt rolli ka õnnetustes. Ei möödu päevagi, kui uudistes poleks juttu avariidest, mis juhtuvad just alkoholi mõju tagajärjel. Artikli autor on kogunud infot kokku väga paljudest kirjalikest allikatest nii Eestist kui ka välismaalt. Kasutatud on erinevate uuringute ning küsitluste andmeid, näiteks tervisekäitumise uuringuid, Konjuktuuriinstituudi andmeid, Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid. Tuleb välja, et alkohol mängib suurt rolli enesetappudes, mõrvades, tulesurmades, liiklusõnnetustes ning uppumistes. Alkoholi liig- ja kuritarvitamine aitab suuresti kaasa ka abielulahutustes ning laste väärkohtlemistes. Väga palju on inimesi, kes vajavad haiglaravi, kuid suur osa neist vajab abi just alkoholi liigtarvitamise tõttu, kuna alkohol võib olla ka südamehaiguste ning kasvajate üheks põhjustajaks.
alkoholist põhjustatud haiguste ravimiseks. Alkohoolsed joogid mängivad suurt rolli ka õnnetustes. Ei möödu päevagi, kui uudistes poleks juttu avariidest, mis juhtuvad just alkoholi mõju tagajärjel. Artikli autor on kogunud infot kokku väga paljudest kirjalikest allikatest nii Eestist kui ka välismaalt. Kasutatud on erinevate uuringute ning küsitluste andmeid, näiteks tervisekäitumise uuringuid, Konjuktuuriinstituudi andmeid, Põhjamaade Meditsiinistatistika Komitee (NOMESCO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmeid. Tuleb välja, et alkohol mängib suurt rolli enesetappudes, mõrvades, tulesurmades, liiklusõnnetustes ning uppumistes. Alkoholi liig- ja kuritarvitamine aitab suuresti kaasa ka abielulahutustes ning laste väärkohtlemistes. Väga palju on inimesi, kes vajavad haiglaravi, kuid suur osa neist vajab abi just alkoholi liigtarvitamise tõttu, kuna alkohol võib olla ka südamehaiguste ning kasvajate üheks põhjustajaks.
Seetõttu on nende kasutamine meditsiinis lõpetatud ja praegu kontrollitakse nende kui narkootikumide kasutamist. GHB kasutamine allub praegu ravimikontrollile. Eesti Vabariigi ravimiseaduse järgi loetakse ravimiks igasugust ainet, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks.(3) 3.2 Uimastite ohtlikkusest · Meditsiinistatistika näitab, et narkomaanide keskmine eluiga on alla 30 aasta, sest ükski organism ei suuda taluda aina suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid. · Ebasteriilse süstla kasutamise tulemusel sureb 30% narkomaane nakkustesse (AIDS). · 20% mõnuainete kasutajaist lõpetab uimastite kõrge hinna või lootusetuse tõttu enesetapuga. Ülejäänud hukkuvad arstiabi puudumisel või liiga suure annuse kasutamise tagajärjel. (2)
vägivaldsetele tegudele indiviidi suhtes. Ingli tolm või PCP on narkootikum, mis võib põhjustada hirmsaid vägivaldseid mõrvarlikke rünnakuid. Ka amfetamiini ja kokaiini kasutamisega seotud meeltesegaduse tulemuseks võib olla füüsiline vägivald. Narkootikume, mis kõige sagedamini põhjustab vägivaldseid kuritegusid on alkohol. Alkoholiga on seotud 30-50% murdvargustest, üle 70% vägivallajuhtumitest, üle 50% tapmistest, üle 27% liikluses hukkunuist jm. Prognoos ¤ Meditsiinistatistika näitab, et narkomaanide keskmine eluiga on alla 30 aasta, sest ükski organism ei suuda taluda aina suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid. ¤ Ebasteriilse süstla kasutamise tulemusel sureb 30% narkomaane nakkustesse (AIDS, maksapõletik jm.). ¤ 20% sõltumusravimite kasutajaist lõpetab uimastite kõrge hinna või lootusetuse tõttu enesetapuga. Õlejäänud hukkuvad arstiabi puudumisel või liiga suure annuse kasutamise tagajärjel. Kasutatud kirjandus.
Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulevikuprobleemiks tõusmas AIDS,HIV, tuberkuloos ja psüühika- ja käitumishäired.
kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid • Käivad kaasas noorte eksperimenteerimisega ja suur osa kasvavad nendest välja, ilma et kujuneks püsiv probleem. • Kasutatakse lõõgastumiseks, stressi leevendamiseks, hästi tundmiseks, mässumeelsuse väljendamiseks, sõprade õhutusel, heakiirdu saavutamiseks, ka uudishimust. Narkootikumid • Meditsiinistatistika näitab, et narkomaanide keskmine eluiga on alla 30 aasta, sest ükski organism ei suuda taluda aina suurenevaid keemiliste või looduslike mürkide annuseid. • Ebasteriilse süstla kasutamise tagajärjel sureb 30 protsenti narkomaane nakkustesse (AIDS, maksapõletik jms). • 20 protsenti sõltumusravimite kasutajaist lõpetab uimastite kõrge hinna või lootusetuse tõttu enesetapuga. Ülejäänud hukkuvad arstiabi puudumisel või liiga suure annuse kasutamise tagajärjel.
EL poliitika on põhimõtteliselt suunatud kõrgelt arenenud heaoluühiskonnale. Ei ole mina näinud viimase viie aasta jookusul ühtegi vägistamise ohvritele või vägistamise ennetamiseks loodud sotsiaalkampaaniaid või ennetustöid. Märk sellest, naiste varjupaigad on väärkoheldud naisi täis ning, et anonüümsed nõustamiskeskused peavad iga päev antud probleemiga tegelema, on selge vihje, et probleem on ühiskonnas juba juurdunud, sellega lihtsalt ei tegeleta millegipärast. Eesti meditsiinistatistika ei peegelda soolist vägivalda ja seetõttu puudub ülevaade, kui palju on Eestis naistevastase vägivalla ohvreid, milliseid vigastusi on nad saanud ja millist abi ohvrid vajaksid. Ka pole Eestis seni tehtud uurimusi, mis aitaksid selgitada, miks on ohvrite usaldus meedikute vastu nii madal ja mida tuleks ette võtta, et usaldust suurendada. Samamoodi nagu võiks hakata pidama registrit psüühilise häiretega inimeste üle, nii võiks seda ka teha haiglates vägistamisohvrite kohta.
Crohn'i tõbi, GuillainBarre sündroom (progresseeruv lihaste nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele haigustele eluaeg ravimifirmadele kasumit tootma. üles 3. VAKTSIINID ANNAVAD KÕRVALNÄHTE. Absoluutselt kõik vaktsiinid võivad anda kõrvalnähte. Kuna meditsiinistatistika on väga manipuleeritav ja numbrid tavaliselt sõltuvad sellest, kes neid esitab, siis ei ole võimalik kindlalt väita, kas on suurem shanss saada tüsistus vaktsiinist või haiguse tagajärjel. Oleneb lapsest, tema geneetilisest koodist ja tema immuunsüsteemist, kas kõrvalnähud on nähtamatud, kerged, rasked või surmavad. Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi
Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef. Kalde korral sobiv tähistus kollased ja mustad triibud. Oluline on trepiastmete kõrgus ja laius. Lamamisasendi ebasoodne mõju Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. 1.Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt enamikust loomadest on inimese rindkere sel juhul füsioloogiliselt ebaloomulikus deformeeritud asendis. Küljeli magab inimene aga sageli. Vasakul küljel magades on täiendav surve südamelihasele. Küljeli magades jääb vahel ülajäse keha alla, mistõttu selle verevarustus häirub 2
peatükk, 6) 2.1. ABORTIDE KOGUARV Tabelist 1 on näha, et abortide üldarv on Eestis aasta-aastalt vähenenud. Kui aastal 1992 oli abortide arvuks 28 403, siis 2010-ndaks aastaks oli see 9114, mis tähendab, et abortide arv selle ajavahemikul on langenud 19 289 abordi võrra. Aasta Abortide koguarv Eestis 1992*** 28 403 1996 19 464 2006 11 647 2007 11 144 2008 10 719 2009 9720 2010 9114 *** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav. Aastal 2007 tehtis Eestis 11 114 aborti. Seega praeguseks on abortide kiires vähenemine aeglustnud. Suurim areng oli aastatel 1992-1996, mis koguarv väheneb ligi 9000 abordi võrra. (Eesti Abordiregister 1992-2010) 2.1. ABORDI VÄHENEMISE MÕJUTEGURID Abortide koguarvu langemise üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti Eesti iseseisvumine 1991. aastal. 1990
Et trepil mitte libiseda ja kukkuda, on olulised ka sobiv valgustus ja lülitite asukoht. Vahel segavad trepil käimist tekkivad varjud. Halvasti kättesaadavat või raskesti leitavat lülitit sageli ei kasutata, mis soodustab kukkumist. 17. Lamamisasendi ebasoodne mõju Viimase aja uuringud on näidanud, et haiguste põhjuste uurimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka teguritele väljaspool tööaega. Vähe on käsitletud lamamise ja magamise ebasoodsat mõju. Meditsiinistatistika näitab, et inimene sureb enamasti voodis ja just varastel hommikutundidel kella 3-5 paiku. Samas on populaarteaduslikus kirjanduses ja argiteadvuses levinud ettekujutus, et magamisel on igati tervistav mõju. Ülakeha diskomforti ja kaebusi põhjustavad sageli siiski olud, mis on seotud magamisega. Kõikidel lamamisasenditel on miinuseid. · Inimese plaadikujuline ülakeha on halvasti kohanenud küljeli magamiseks. Erinevalt
19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul (seoses eeskätt aseptika arenguga) hakkasid haiglas ravil käima ka keskklass ja rikkad. Lisaks tingimuste paranemisele haiglates põhjustas seda ka meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine kodus enam teenijad kõiki ajastule omaseid meditsiinivõtteid ei osanud, spetsialistid (nt kirurgid) olid koondunud haiglaisse. Teaduse arengule haigla juures panid aluse statistika (meditsiinistatistika tekib 18. sajandi teisel poolel) ning lahkamiskultuuri levik. Oluline oli haiguskäsitluse somaatiliseks muutumine (patoanatoomia), kasutusele võetud stetoskoop (jm füüsilise vaatluse meetodid). M. Foucault räägib sellest kõigest kui ,,kliiniku sünnist" endise humoraalteoorial põhineva skolastilise meditsiini taganemisest uue anatoomilis-kliinilise lähenemise ees. Uus nn hospitaalmeditsiin oli analüütiline ja reduktsionistlik.
annaabi.ee 
