ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi valetada *ära kadetse *ära varasta *ole puhtana *ole leplik *ole heatahtlik *haru ennast *anna oma hina Brahmanile -- BUDDHA-valgustatu
Samal ajal hakati ehitama ka stuupasid (poolkera kujulise kupliga kaetud ehitisi). Ehitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Kunstis ei rõhutata erinevusi inimeste ja loomade vahel, sest inimese taassünni kaudu võib inimene sündida kellena tahes. Buddha õpetuse algusaastatel teda portreeliselt eriti ei kujutatud, alates 1. sajandist e.Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud. India kujutatava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. saj p.Kr.). Hilisemal ajal sulas hinduism kokku budismiga. Sellest ajast on kuulsaimaks templiks Khajurahos, mis oli kunagi ühe võimsaima valitsejadünastia pealinn, aga mis hiljem dzunglisse kasvas. Peale skulptuuride olid Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure ja huvitava osa neist moodustasid seinamaalid, mille üldmulje oli muinasjutulik.
Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed
Puja Jumalateenistus Puuvilju ja toitu pakkutakse Jumalale tänutäheks. Toitu kummardatakse ning see muutub pühaks. Seda toitu nimetatakse Prashaks. See on mõeldud söömiseks jumalateenistustel. Viiruki põletatamisel, lõhn valgub kõikjale see meenutab neile, et Jumal on kõikjal. Tilak on otsaette tehtud märk tseremoonial teenimiseks. Märgi tegemiseks kasutatakse värvilist pulbrit. Hindud keskenduvad sel hetkel, kui nad mediteerivad. Palveid ja Püha Pühakirja võib lugeda ja laulda Puja tseremoonia ajal. Arti on jumala tervitamist tseremoonial. Kui pühad laulud on lauldud põlevad küünlad pildi ees. Kamprit põletatakse Puja lõpus näidatamaks, et oleme põletanud oma uhkuse. Seadus Karma Hindud öelda, et kõik me ei anna tulemusi, neid tulemusi ei saa vältida. Seda nimetatakse seadus Karma. Näiteks, kui me õpime koolis
ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite-kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Alatarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud
kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. · Tihti kuulub komplekti topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Aitäh kuulamast!
indialastest eriline turban, mida kannavad kõik täiskasvanud mehed. Selle all on tavaliselt musta värvi nn. juukseid hoidev alumine turban tihedalt ümber pea, laubapoolses osas tutti keeratud seal on nende lõikamata juuksed. Noored ja poisikesed kannavad ainult sellist juuksehoidjat. Olemuselt ja käitumiselt on nad väärikad. Suhtuvad sõbralikult. Sikhide igapäevane elu Sikhid tõusevad enne koitu. Pärast pesemist mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad palved. Igas sikhide templis asub aukohal pühakiri. Templit võivad külastada kõik inimesed. Enne sisenemist tuleb katta pea ja võtta jalast jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel võetakse sisse oma koht. Tempel on istmeteta, seal kas istutakse maas vaipadel või seistakse püsti. Iga sikhist mees või naine võib palvust või teenistust juhtida. Teenistus algab hümnide laulmisega.
abita valgustatuse saavutamine, sisemise tasakaalu saavutamine ja iseenda minast loobumisele. Alles hiljem kerkis esiplaanile Buddha kui isik, kes lõi budismi. Budism on levimisega muutunud ja kohanenud, nii et nüüdseks on välja arenenud kaks väga erinevat budismi koolkonda - vanem theravaada budism ja hilisem mahajaana budism. Kuigi mõlemad vormid austavad Buddhat ja tema õpetusi. Budistid püüavad järgida Buddha õpetusi tihedalt põimitult igapäevaeluga. Nad mediteerivad, on taimetoitlased, annavad almuseid, toovad ohvriande pühamutesse, templitesse ning kloostritesse. Kes oli Buddha? Buddha pärines suursugusest India perekonnast. Tema isa oli vürstiriigi valitseja. Buddha ema suri seitse päeva pärast sünnitamist ning poega hakkas kasvatama isa ja ema õde. Kui Siddharta oli laps, ennustas üks braahman, et täiskasvanuna saab Siddhartast virgunud tark, kes aitab teistel ületada kannatusi. Sel ajal tähendas see rändava kerjuseks saamist
Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises, templite- kloostrite külastamises ning paljus muus. Kalendrilisi tähtpäevi võib olla üle viiekümne. Altarid on mitmesuguse kujuga nähtavale kohale paigutatud väikesed katusega kaetud ehitised, kus kesksel kohal on Buddha või mõne
Kui sajab, mine ikka jooksma. -‐ toitumisharjumused -‐ stressijuhtimine. Vaimses: -‐ lugemine, -‐ visualiseerimine -‐ planeerimine -‐ kirjutamine sotsiaalses/ emotsionaalses- oluliste suhete eest hoolitsemine -‐ sissemaksed EPA-sse. -‐ Empaatia, sünergia, turvatunne HINGELISES- värskendab meie tuuma, sisemust. ( mediteerivad, väärkirjandus, muusika, loodus) -‐ kaunid kunstid -‐ loodus -‐ vaimsed praktikad. Mis on siin oluline: kui sa tunned et oled vajalik teistele, teed sa oma tööd hästi. Kui muretsed ainult iseenda pärast, teed sa seda ühe halvemini.- see on sama raudne seadus kui gravitatsioonijõud. Lõpetuseks üks minu lemmikuid luuletusi:
kui väljaspool seda ning laienenud Läände, eriti Inglismaale. Tänu sellele on paranenud arusaamine sikhidest ning nende usust. Kuldtempel Kuldtempel on sikhide kõige tähtsam pühamu, mis asub Pandzabi osariigis Amritsaris. Seal asub nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit Sar -, kus prisked vääriskalad ringi ujuvad. Tiigi keskel on kullaga kaetud tempel Hari Mandir ehk Amritsari kuldtempel . Sikhid tõusevad enne koitu. Pärast pesemist mediteerivad nad Jumala nimele. Neil on ka igapäevased kindlad palved. Igas sikhide templis asub aukohal pühakiri. Templit võivad külastada kõik inimesed. Enne sisenemist tuleb katta pea ja võtta jalast jalatsid. Sisenedes liginetakse Pühakirjale ja austatakse seda, seejärel võetakse sisse oma koht. Tempel on istmeteta, seal kas istutakse maas vaipadel või seistakse püsti. Iga sikhist mees või naine võib palvust või teenistust juhtida. Teenistus algab hümnide laulmisega.
Mõni pereliige viib iga päev läbi tähtsat ohverdust, ohverdades toitu ja mediteerides viit liiki olevuste poole, kelleks on brahman ise, esivanemad, jumalad, vaimud ja inimolendid. Üks pühamaid hinduistliku meditatsiooni sümboleid on Om. Arvatakse, et selle müstilise sibi kordamisega suudab indiviid jõuda kõiksuse vägedeni ja et meditatsioon Om'ile viib valgustumise ja surematuse saavutamiseni. LÄÄNE TRADITSIOONID Kristlased mediteerivad sageli ehkki nende vastavat tegevust ei pruugita nõnda nimetada. Mõtisklemine Kristuse või Neitsi Maarja kujutise ees, palvehelmeste veeretamine, Meie Isa palve lugemine või lihtsalt kirikus istumine ja palvetamine võivad viia meele meditatiivse selginemiseni. Meditatsioonivorm, mida Läänes palju kasutatakse (eriti kristlikus usutraditsioonis), on vaatluspühendumus. Näiteks saavutab mediteerija usupühendumusliku ekstaasi, vaadates üksisilmi püha sümbolit või kujutist.
korda saadetud ja parimadki oma eluiga pikendanudki. Meditatsioon on tee inimese hinge sügavusse ja see on see mida tegelikult peaks uurima. 3 1. MILLEKS MEDITEERIDA? "Milleks mediteerida?" see on väga hea küsimus. Praegusajal pole paljud inimesed sellele enne mediteerimisega alustamist tähelepanu pööranud. Isegi mediteerijad(vt joonis 1) ise ei tea, miks nad mediteerivad. Mediteerimise motiiv on meditatsioonitehnikatest palju olulisem. Kui küsida mõnelt mediteerialt otse: "Miks te mediteerite?", siis oleks minu vastuküsimus: miks te sööte oma toitu, miks joote vett? Teie valmis vastus küsimusele oleks, et peate elus püsima, et keha on vaja toita seepärast peate sööma ja vett jooma, sest muidu sureksite. Seepeale ütleksin, et pean mediteerima, sest mu meel ja teadvus on vaja tervena hoida ning need vajavad toitu (7.).
4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kes külastavad kodusid, õpetavad, viivad läbi usulisi toiminguid (matus), mediteerivad ja õpivad. Peavad andma 3-kordse varjupaiga tõotuse (ma otsin varjupaika Buddhas, -,,- Dharmas, -,,- Sanghas) ja 10 lubadust. Peasuunad: 1. Hinajaana-väike sõiduk, kitsas tee, vanemate õpetus, pühakirjaks „Tipitaka“ ehk 3 korvi õpetus, 3 peatükki, nirvaanasse on võimalik jõuda ainult munkadel, tee lunastuseni on läbi meditatsiooni, kummardatakse Buddha säilmeid. 2
Theravaada maades usulistele harjutustele. riietab vaga ilmikust budist end valgesse rüüsse ja viibib Seda aega tähistavad nii enamuse osa päevast kloostris. Sel ajal pühendavad nad endid ilmikud kui mungad- religioossetele mõtetele ja harjutustele: võtavad osa nunnad üle maailma. igapäevastest ohverdustest Buddha kuju ees, kuulavad jutlust, loevad pühasid tekste ja mediteerivad. Kõige tähtsam neil Kloostriga liitunuile on päevadel on aga järgida kaheksaosalist teed. Järgides seda need päevad olulised Buddha õpetust, käituvad kloostrisse läinud ilmikud ajutiselt enese ja elu üle järele nagu sangha liikmed. Mungad ja nunnad järgivad neid reegleid mõtlemiseks ja kogu aeg. mediteerimiseks
religioonile. Kartuuslased - Ordu asutajaks Bruno Klönist. Tegemist on ühe reformiorduga, mis loodi nagu paljudki teised reformiordud (nt tsitserlased) 11. sajandi lõpul. Bruno ei ole kirjutanud mingeid reegleid. Siiski on reeglid kirja pandud kartuuslaste jaoks, mis põhinevad benediktlaste reeglite ja nt Cassianusele. Õpetusest: Kartuuslased käsitlevad elu patukahetsusena ja Jumala tunnistamisena üksmeeles kogu inimkonnaga. Rõhk on eraklikul elul (enamus ajast oma kongis ja mediteerivad, söövad samuti seal). Kartuuslastele iseloomulikud jooned on veel: loobumine, askees ( eluviis, mida iseloomustab meeleliste soovide ja kirgede allasurumine) , paastumine, tsölibaat, mõtisklev ja mediteeriv eluviis. Riietust: Bruno kasutas jämedakoelist riiet, mida kandsid tollased talupojadki. Tänapäeval valge rüü, valge nahkvööga. Majandus: Kuni hiliskeskajani tegid kartuuslased ise tööd äraeltamiseks tegeleti põllu- ja metsamajandusega, mõnikord ka mäekaevandusega
annaabi.ee 
