TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................................. 10 Kasutatud kirjandus........................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc
Selles leidub nii kiiruga kirjutatud mõttekatkeid ja tsitaate kui ka heast retoorilisest haridusest tunnistust andvat rütmistatud ja riime kasutavat hümnilisi- pateetilist proosat. Puhtisiklik sissekanne,mis kirjutati tõenäoliselt 176a. , mil saavutati võit sarmaatide hõimu üle: Ämblik püüdis kinni kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese, mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui uurid nende põhilauseid? Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel ülesehitus, kuid sellele vaatamata esindavad sealsed mõtted näidet elamise eetikast: õpetustest, mis on lähemal religioonile kui filosoofilisele arutlusele. Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik
ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas. Nüüd on sellest aastaid möödas ja ma võin häbitundeta öelda, et olen õnnelik. Seda sellest hetkest, kui ma otsustasin olla õnnelik. Ühest hetkest alates mõistsin, et elu tuleb võtta kui võimalust. Olen kogenud läbi meditatsioonide ja kognitiivsete treeningute, et saame oma aju seadistada kogema maailma nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi
Pärast seda loitsitakse mantrat, mis loob hea pinnase ühtseks grupienergiaks. Soojendusele järgneb harjutuste kompleks ehk kriya, kus on dünaamilist liikumist ja staatilisi asendeid. Osa harjutusi nõuab füüsilist ja vaimset pingutust. Tegevuse põhieesmärk pole siiski asana filigraanne sooritamine, vaid inimese jõuvarude avamine, vastupidavuse ja tahte kasvatamine. Et meel püsiks rahulik ja keskendunud, kasutatakse mantraid. Tund lõpeb tavaliselt 5-10minutilise meditatsiooniga. Meditatsioonide valik on väga mitmekesine. Kundalini jooga sobib hästi neile, kellele meeldib end proovile panna ja takistusi ületada. See on dünaamiline jooga vorm, mis hõlmab füüsilisi harjutusi, hingamistehnikat, kehaasendeid, käteasendeid, mantraid ning meditatsioone. Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada. Saavutada ja hoida keha, vaimu ja hinge vahelist tasakaalu.
panna ja teda tunnete või meeltega kuidagi eksitada, sest need ikka olenevad isikust endast. Ja usun ka, et meeled mõnikord petavad, aga see on ikka inimese enda süü, mitte ei tasuks Jumalat süüdistada. Need probleemid minu arvates ei saagi siin meditatsioonis lahendust, kuid nagu Descartes ütles, et inimene on oma harjumuste nö ohver. Kuigi ta võis mõneks ajaks võtta uued suunad enda mõtlemises, kuid lõpuks naaseb ta ikka oma vanade meditatsioonide juurde, sest inimeste laiskus viib neid tagasi harjumuspärase elu juurde. Teine meditatsioon Teises meditatsioonis eeldab Descartes ikka, et kõik, mida ta näeb, on võlts. Tal ei ole meeli, keha, kuju, ulatust, tundeid ehk mitte midagi pole kindlalt teada. Siiski tekib tal küsimus, et kas pole olemas Jumalat või kedagi, kes saadab tema sisse neid mõtteid? Kuid siis tekib jälle küsimus, et kas ta ise ei võiks olla nende mõtete autor? Ometi ütles ta ju äsja, et tal pole meeli
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. Imestamine on väga raske. Imestub tuleb harva peale, kui imestame miks midagi on? Filosoofiaga ALGUST ei saagi teha, sellist metoodikat ei olegi. Kas olemegi juba alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Meditatsioonide alguses ütleb, et tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik. Kui kahtleme metoodiliselt ja radikaalselt kõiges, mis on (kas maailm üldse olemas on?) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus)
ajaloost kadunud tegelike sündmustega.) Esimene kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Seda kasutati ravimina (seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks). Nõudlus tee järele põhjustas teeviljeluse alustamisega Sichuani mäenõlvadel. 5. Saj levis tee Hiinas ka naudingu allikana ning paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks. Jaapanisse saabus tee 729. Aastal Hiina munkade kaudu. Arvati, et tee on abivahend pikkade meditatsioonide ajal aitas ära hoida tukastamise. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. (3.) 1.1 Jaapani mõju Esimesed teeseemned tõi Jaapanisse budistlik preester Yeisei, kes oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Selle tulemusena on Yeisei Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle varase seose tõttu on teed Jaapanis alati zen-budismiga seostatud. Tee sai
Pärast seda loitsitakse mantrat, mis loob hea pinnase ühtseks grupienergiaks. Soojendusele järgneb harjutuste kompleks ehk kriya, kus on dünaamilist liikumist ja staatilisi asendeid. Osa harjutusi nõuab füüsilist ja vaimset pingutust. Tegevuse põhieesmärk on inimese jõuvarude avamine, vastupidavuse ja tahte kasva- tamine. Et meel püsiks rahulik ja keskendunud, kasutatakse mantraid. Tund lõpeb tavaliselt 5-10minutilise meditatsiooniga. Meditatsioonide valik on väga mitmekesine. Kundalini jooga sobib hästi neile, kellele meeldib end proovile panna ja takistusi ületada ning jooga harjutuste abil saab inimene suunata ja valitseda seda energiat. Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada. Saavutada ja hoida keha, vaimu ja hinge vahelist tasakaalu. Jooga positiivne mõju
Soojendusele järgneb harjutuste kompleks ehk kriya, kus on dünaamilist liikumist ja staatilisi asendeid. Osa harjutusi nõuab füüsilist ja vaimset pingutust. Tegevuse põhieesmärk pole siiski asana filigraanne sooritamine, vaid inimese jõuvarude avamine, vastupidavuse ja tahte kasvatamine. Et meel püsiks rahulik ja keskendunud, kasutatakse mantraid. Tund lõpeb tavaliselt 5-10minutilise meditatsiooniga. Meditatsioonide valik on väga mitmekesine. Kundalini jooga sobib hästi neile, kellele meeldib end proovile panna ja takistusi ületada. Kundalini jooga põhineb Yogi Bhajani õpetustel. See on dünaamiline jooga vorm, mis hõlmab füüsilisi harjutusi, hingamistehnikat, kehaasendeid, käteasendeid, mantraid ning meditatsioone. Kundalini joogal on puhastav ja raviv toime. Kundalini jooga aitab tshakraid avada, energiakanaleid lahti hoida, näärmeid stimuleerida, närvisüsteemi tugevdada.
annaabi.ee 
