aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis. Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme. Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem. Antinotsitseptiivsüsteemis on mediaatoriteks serotoniin ja endogeensed opioidid endorfiinid ja enkefaliinid. Viimastel on tugev valuvaigistav toime ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid. Samadele retseptoritele toimivad sellised tugevad valuvaigistavad ained nagu morfiin, heroiin ja oopium. Just seetõttu on näiteks krooniliste pea-, kaela- ja seljavalude puhul massaaz isegi tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid. ...rasvkoele:
kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni · anda käsk tegevuseks või tegevusetuks Ained,mida nimetatakse mediaatoriteks,mõjutavad närvisüsteemi talitlust.Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Miks narkootikumid on sõltuvust tekitavad? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemi mediaatoreid,kuna need on kehas olemas,siis organism neid juurde ei tooda.Kui narkootikumide mõju lakkab,säilib vajadus nende ainete järgi ja neid on vaja juurde saada. Õppimine ja mälu
· T pärssijarakud muudavad B ja T lümfotsüütide aktiivsust ja reguleerivad selle kaudu immuunreaktsiooone; · T mälurakud jäävad lümfisõlmedesse paljudeks aastateks pärast infektsiooni ja produtseerivad väikesel hulgal antikehasid. Sama patogeense faktori organismi sattumisel valmib kohe suurel hulgal T rakkusid, mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. B lümfotsüüdid on väiksed lümfotsüüdid ja nad on humoraalse immuunsuse mediaatoriteks. Nad moodustavad umbes 10 20% perifeerse vere lümfotsüütidest ja neid esineb ka luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, tonsillides ja seedetrakti lümfaatilises koes. B lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B mälurakkudeks, viimased on spetsiifilised antigeenide retseptorid. B lümfotsüüdid sekreteerivad immuunglobuliine, peamiselt IgM ja IgG. Enamikul juhtudest vajavad B lümfotsüüdid spetsiifiliselt aktiveeritud T
Mediaatori mittelikvideerimine võib viia lihaskrampideni ja spastilistele kokkutõmmetele, mis toovad kaasa endaga suurt valu. Mediaatori likvideerimine: a) mediaator difundeerub (levib) verre b) mediaator difundeerub naabruses olevatesse gliiarakkudesse c) mediaator lammutatakse ensümaatiliselt – selle tõttu erutuse ülekanne katkeb d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel...
3. Närvisüsteemi jaotus 1) Tsentraalne e. kesknärvisüsteem 2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused
- siis toimub erutusülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile Pärast erutuse ülekandmist ● mediaator (nt atsetüülkoliin) likvideeritakse/ lammutatakse kiiresti - erutus katkeb ● lagundavat funktsiooni täidab ensüüm koliinesteraas ● kui tuleb uus närviimpulss, vabaneb taas atsetüülkoliin vm mediaator - mediaatoreid on u 20 (vt edasi), aga parasümpaatilises ns-s vaid atsetüülkoliin SÜMPAATILISES NÄRVISÜSTEEMIS on MEDIAATORITEKS (ülekandeaineks) ● noradrenaliin - > närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile ● adrenaliin -> närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile ● atsetüülkoliin -> kannab eritust üle närvirakult närvirakule ● histamiin, serotoniin ganglion pikk!!! adrenaliin ★ _____________< ★ ____________<
Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Veget. NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nim. mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad). Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheajus (hüpotaalamuses), kus on 32 paari tuumi
tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse
tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse
annaabi.ee 
