oli huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Märksõnadeks võiksid olla lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Vene arhitektid: 1. de la Mothe-Kunstide akadeemia hoone, Gostinõi Dvor 2. Rinaldi-Marmorpalee Neeva kaldal Levisid ka ilma praktilise ülesandeta ehitised: triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Sisekujundus Sisekujunduses asendus rokokoolik kergus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima. Armastati kasutada hammaslõiget, meandrit, helmisnööri, munavööti ja trofeekimpe. Mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Klassitsistlikus interjöris armastati kuldornamente valgel, tumepunasel ja tumesinisel seinal. Hakati kasutama paberist tapeeti. Skulptuurid Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1
Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja, Kapitoolium ja Virginia Ülikool, mille lisaks veel Virginia esinduskogu hoonetele kavandas tolle aja USA president Thomas Jefferson, kes oli lisaks presidendiametile ka arhitekt. 3. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli taanlane Bertel Thorovaldsen. 4. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest ja reljeefidest, sest antiikajast
sajandil kaunistati vase lihtsate geomeetriliste kujunditega nagu kolmnurgad ja rombid. 8. sajandi lõpus hakati maalima ka inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid
Sartrööslik mosaiik, mis sai tuntuks Püha Bruno mungakloostrite kaudu: erinevatest puuliikidest ja elevandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Sartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessanssis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, ,,jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhidektuurist laenatut: karniise frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid.
samba kapiteel. Akantusväänel akantuslehtedest taimornamentika, mida on kasutatud dekoratiiv- elemendina nii ehituskunstis, mööblidekooris (manerism), puidust nikerdatud kantslitel jne. Pildil 16. sajandist pärineva kantsli kõlaräästas akantusväänlaga. 10 Meander täisnurgi murtud joonega ornament, mille nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid klassikalise kuju sai see kreeka kunstis. Palmett palmilehesarnane, õietupest kodarjalt laienev taimornament kreeka kunstis, mis juurdus Idamaade mõjule 7-8. saj. e. Kr ja sai üheks meelisornamendiks ka Roomas. Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks.
· Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja · Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer · Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530
prantsuse k. Chartreuse) kaudu: erinevatest puuliikidest ja ele-vandiluust lõigati välja kõik soovitud mustri kujundid ning kleebiti üksteise külge; kui selline plaat oli kuivanud, saeti see väga õhukesteks kihtideks, mis siis omakorda kleebiti eseme pinnale. Šartrööslik mosaiik kasutas tavaliselt geomeetrilisi mustreid. Kogu ornamentika oli renessansis erakordselt rikkalik: siin kasutati kõiki juba antiigis levinud motiive: meandrit, munavööti, pärlinööri, hammaslõiget, "jooksvat koera", akantuseväänlat, medaljone, rosette, liiliaid jne. Väga palju kasutati ka otse arhitektuurist laenatut: karniise, frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja
Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid. Varaklassitsismis heledad, rahulikud toonid - kollane, kahvaturoosa, kahvatusinine kooskõlas valgega. Ampiirstiilis eelistati Napoleoni lemmikvärve: nn Pompeji punast, Egiptusele viitavat intensiivset lapis lazuli sinist, tumedat sidrunkollast, valget ja kulda. Ornament. Klassitsistliku ornamendi motiivid olid otseselt sõltusid kreeka ja rooma eeskujudest Levinumate motiividena kasutati hammaslõiget, paletti, meandrit, munavööti, helmisnööri jne. Armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid , viljaannid, muusikariistad jne.). Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 7 Mööbel. Varaklassitsismi mööblile on iseloomulikud lihtsad ja ranged vormid, kreeka traditsioonide poole pöördumine
· Savinõudes hoiti õli, veini ja ka puuvilja · Nõudel oli palju eri liike, tuntumad on amfora ja krateer · Amfora pika kitsa kaelaga nõu, kaelaosas oli kaks käepidet · Krateer hästi lai savinõu, lühike lai kael ja samuti kaks käepidet · Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530
annaabi.ee 
