rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult laenatud antiigist: Pärlinöörid, meandrid, tamme- ja akantuselehed, loorberipärjad.mööbel oli enamasti kas kullatud või valgeks värvitud.tooli põhi on ümar kumera servaga, toolileen ovaalne või kilbikujuline, harvemini nelinurkne. Lihtsus, rangus, reeglipärasus. Selgus vormi koos kõlastus. Kõige paremini õitses klassitsism absoluutse monarhiaga riikides. Selgus oli hoonetes, ümarkaarte ja kuplite kasutamine. Sambad ruumides. Konstruktsioon kerge, õhuline. Jalad muutusid sirgeteks
Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6.lammorg- aegl.voolul. jõgi, kus küljeerosioon ületab põhjaerosiooni, tekivad soodid(- jõest eraldunud looked e. meandrid) *JÕGEDE TOITUMISTÜÜBID- jõgi võib saada oma vee: *lumesulaveest*sademetest*põhjaveesi*igikeltsa ja liustike sulamisveest*mussoonvihm MAAILMAMERI e. ookean *soojusmahtuvus 1000 x suurem kui atmosfääril Ookean talletab rohkem en., sest: *soojusmahtuvus on suur*ookeanil soojeneb ~100 m pinnakihti, vesi on pidevas liikumises*toim. pidev aurustumine Soojus paikneb maailmas ümber: *jää sulamisel-neeldub en. *vee aurustumisel- neeldub en.
külge 3) Laokoon meremadu surmab Laokooni preestri ja tema lapsed karistuseks 4) Milo Veenus- naise ideaal. Hellenistlik arhitektuur: teatrid ehitati alla orgudesse, väga suured, pinkide read mäenõlvadel, etendus toimus väikesel väljakul orkestra, mille taga skeene. Hellenistlik maalikunst: väga kõrgel tasemel. Maaliti ilmselt vahavärvidega ning kivile v puidule. Arvatavasti kujutati inimesi. Tähtsamal kohal vaasimaal. Meieni säilinud vaid keraamikat, vaase, amforaasid. Meandrid geomeetriliste ornamentide ja figuuridega. Joonistati igapäeva sündmusi ja mütologilisi lugusid. Rooma Väga palju võeti üle Kreeklastelt, mõjutanud on ka etruskid. Legend: Rooma asutasid kaks venda, Romulus ja Remus, kasvasid emahundiga. Skulptuur ,,Kapitooliumi emahunt". Roomlased olid edukad arhitektuuris: võtsid kasutusele sideaine, hakati ehitama kaari ja võlve ning kupleid. Suur peatempel Panteon, pühendatud kõigile jumalatele, ehitatud 118-128 pKr
• Vaasimaali kuldaeg vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega
6. Vana - Kreeka maalikunst · Enkaustika e. vahamaal - kuuma vahaga segatud värvid kantakse pintsliga kuumana alusele Vaasimaal · 40 erin. vaasitüüpi. Tuntumad: hüdria( 3 käepidemega veenõu), amfora(2 sangaga nõu veini hoidmiseks), krateer( lai nõu, milles segati vett ja veini), lekythos( kultuse, salvi- ja kosmeetikanõud), kantharos (jooginõu) Geomeetriline stiil · 8. saj eKr · kasutati lihtsaid korduvaid kujundeid · Meandrid - geomeetriline muster. · vaasid väga elavavärvilised · Kasutati ka taimemotiive - palmette Mustafiguuriline stiil · Figuurid maaliti musta värviga punasele savipinnale · al 6. saj eKr · Detailid kraabiti nõu pinna sisse · Inimesi kujutati realistlikumalt · Naisfiguurid maaliti valgena · Hakatakse kujutama üksikuid figuure, stseene mütoloogiast Punasefiguuriline stiil · al 6. saj. lõpp eKr
Jõesäng lookleb, pika rea äravoolunormi järgi. rõhtpinna või merepinna suhtes vesiehitis jõe-, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või settimine. Loogetest kujunevad ajapikku Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas vee purustavat toimet tõkestav rajatis. Veeringe jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti & veebilanss: Vee olemasolu ja liikumist Maa läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. oludes vähemalt 3040 aastat. Rea liikmed peal, sees ja kohal kirjeldab veeringe. (suur & Äravool, peam näitajad: Äravool isel järjestatakse kahanevasse ritta ning arvutatakse väikene)!
Mingi konstellatsiooni omapära on kindlasti olemas. Aga selle määratlemine pole mulle vist eriti tähtis. Kas eesti rahvas läheks sellest paremaks, kui meil oleks palju veidraid kujusid ja suuri röövleid (nende pärast kakeldakse ju eriti), keda teistel pole? Võõrsil tegeled selle küsimusega rohkem. Näed, et teiste mentaliteet erineb; oma kogukonna liikmega on kood siiski nii sarnane, et hakkad mõtlema, mis see täpselt on. Mul on siin üks Hiina tass: mis teeb ta just hiinalikuks? Meandrid, oinasarved, rosett kõiki neid motiive esineb ju mujal maailmas ka. See on peenike ja keeruline eritlustöö. Essees «Loomise mõnu ja kiri» pakute välja, et pärimusega suhestumine võiks aidata inimesel tänapäeva ideoloogiate, meedia ja popkultuuri rägas orienteeruda ning sellest ehk omaenese healoomulist labürintigi luua. Kas inimese maailmapilt on sidusam, kui ta on tihedamalt seotud mingi kindla koha kultuurimaterjaliga?
mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt on alamjooks veerikas, vesi voolab aeglaselt ja kulutab rohkem jõesängi külgi. Setted kuhjuvad põhja, mõnikord tekivad looked. Alamjooksul on sagedased meandrid. 3. Võrdle laminaarset ja turbulentset voolamist. Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline vee voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast (samuti mööda tehislikke asfalt- või betoonpindu). Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad
fassaadi alumise, kaunistamata osaga. Maia jumalusi kujutati mõnikord ka dekoratsioonidel. Suurelt olid levinud pika ninaga jumaluse maskid, mis arvati olevat vihmajumal Chakki, kuid praegu usutakse, et need kujutasid ühtlasi kõrgema lindjumaluse Vuqub Caquixi üht aspekti, keda hilise eelklassikalise ajajärgu kunstis väga sageli kujutatakse. Mosaiikidel leidub ka maiade maailma abstraktsemaid motiive: ristuvad ribad ja sõrestikud, spiraalid ja meandrid. Mõned arheoloogid arvavad, et geomeetriline mosaiik sai alguse väljaspool maia piirkonda Oaxaca mägismaal. Levinud on mitme kõrvutise ukse eraldamine sammastega, kuid kasutati ka ühe ukseavaga fassaadi. Puuci stiil on tugevasti mõjutanud Frank Lloyd Wrighti maiateemalisi ehitusi 1930. aastate Ühendriikides Chanesi ja Rio Beci stiil Need kaks hilise ajajärgu stiili sarnanevad Puuci stiiliga, kuid kasutasid märksa värem Puuci
Laminaarne voolamine - veeosakeste liikumistrajektoorid on subparalleelsed (üksteisega paralleelsed). Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi.
põhisängiks ja lammiks, ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva-astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete settimine. Loogetest kujunevad ajapikku jõesilmused e meandrid. Kui jõgi silmuse kaelast läbi murrab, kujuneb sellest seisva veega soot. JÄRVEHÜRDOLOOGIA NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning sisaldama heljumi settimist. Eesti järvenõgude teke (geoloogiline): · Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv. · Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu-
Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa
Küljeerosioon saavutanud ülekaalu. Lamm on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Kuristikorg sälkoru erijuhtum, on väga sügav ja mille veerud pole kuigivõrd varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna-ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Kujunevad küljeerosiooni tulemusena. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. Tekkinud looked muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad n-ö väliskurvis kiiremini ja erodeerivad sealt setteid, mille tulemusel tekib kõrge kaldaga põrkeveer. Sisekurvis toimub aga aeglase voolu tõttu setete
annaabi.ee 
