veetagavaradena. 7 2. VÄLISVAATLUSED 2.1. Välisilme Kurepalu paispärve pindalad on 10, 2 ha ja 2, 9 ha, viimane on otseselt seotud lähtega Mõra jõest. Sama järve kaldale on toodud liiva ning rajatud päevitusrand koos rekreatiivsete tegevustega. Teises järves on saar. Välisvaatluste põhjal ei ole mõistatav saare teke, kuid analüüsides jõe endist voolusängi näeme, et saar on jäe meandreerunud osa. Kohalikud mäletavad seda kui jõe ,,poolsaart". Tegu oli siiski väga meandreerunud jõelõiguga ning kunagi oleks jõgi hakanud voolama otse ning tekiks soot. Järve loomisel kaevati see tehislikult läbi ning selleläbi tekkiski saar (foto 1). Väiksema pindalaga järve (foto 3) voolab allikas. Sellega on seotud mitmeid legende. Kohalikud käinud seal neljapäeva õhtuti alasti ujumas, et olla igavesti noor. Samuti usuti, et kui pesta
Ürgoru veerud asuvad jõest kaugel, jäädes kohati metsa taha. Luht on lai ja tasane ning ulatub vaid 1-2 m üle jõevee taseme. Suurvee ajal on jõesängi asukoht ainult aimatav. Jõgi on siin laiem ja sügavam, jõesäng on looklev (meandreerunud), paljude sootide e. vanajõgedega. Suvel kaotab neist enamus ühenduse jõega, talveks sinna jäänud kalad võivad surra hapnikupuudusesse. Suurvee ajal ei jõua Emajõgi kogu vett ära juhtida ning laialdased alad jäävad vee alla. Võrtsjärve
Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket? 37. Millal leidis aset? Jõe- ehk oruterrassid tekivaderosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. a) eesti vabanemine jääkattest 10...11 tuhat aastat tagasi Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi
languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 35. Mis on lamm? Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 36. Selgita oruterrasside teket. Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 37. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Kõige suurem vooluhulk on Narva jõel, sellele järgnevad Emajõgi ja Pärnu jõgi. Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine.
mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo, termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine. Siberi igikeltsa sulamine omakorda ähvardab anda üleilmsele kliimamuutusele enneolematu hoo. 11 000 aasta eest tekkinud igikelts on hakanud sulama alal, mis on suurem kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku
liikumised. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusad pikiprofiilid, mis on kujunenud aluspõhja reljeefi ja nüüdisreljeefi mõjul. 36. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt maha jäetud setetest. Lammid kujunevad tavaliselt jõe alamjooksul, kus on valdavaks küljeerosioon, mistõttu on jõgi väga looklev ehk meandreerunud. Jõe orus võivad esineda oru terrassid, mis on kunagiste lammide jäänukid. 37. Selgita oruterrasside teket? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Oruterrassid on jõgede kunagised lammid. 3 38. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi.
üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. Lammil asuvat taimekooslust nimetatakse luhaks. Lammialad ujutatakse üle mõneks päevaks kuni paariks kuuks või kauemgi. Muld on parasniiske kuni märg, toitainerikas. 7 31. Selgita oruterrasside(JÕEterrasside) teket? Tekivad kui suudme erosioonitasandik väheneb ja põhjaerosioon suureneb. Ehk veetaseme muutumiste tõttu. 32
põhiline langus on kõrgustiku piires. · Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad. 26. Mis on lamm? Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. 27. Selgita oruterrasside teket? Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta. 28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet). 29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Määrab kliima iseärasused: · temperatuuri ööpäevase ja sesoonse käigu · sademete hulga ja jaotuse See omakorda määrab: · vetevõrgu · taimkatte
annaabi.ee 
