Tänu rikkusele oli Ida-Roomal korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Iseloomusta nende tegevust! 10p Caesar Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi. Augustus Ta oli esimene Vana-Rooma keiser. Constantinus Suur Oli Vana-Rooma keiser, kes alistas Maxentiuse. Tema tegevuses oli alati kavalus. Ta asutas uue pealinna Konstantinoopoli. Jeesus Oli Kristlaste pühak. Vana-Rooma keisririigi sõdurid lõid ta Rooma prefekti Pontius Pilatuse käsul risti. Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid. 4. Seleta mõisted! 11p Kodanik Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik
postamendiks. Stiililt on see range ja monumentaalne, proportsioonid on veatud. Peasimss on hiigelsuur, atika kannab raidkirjaga kiviplaati. Kaare siseseintel on reljeefid Tituse sõjakäikudest ja triumfist. Constantinuse triumfikaar-valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle). See on kahtlemata üks parimatest rooma triumfikaartest, üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised, kuid enamus selle detailide st ja skulptuuridest on pärit varasematelt (Hadrianuse, Marcus Aureliuse jt. aegsetelt) ehitistelt. Uued osad üritavad küll vanu järgida, kuid on teostatud märgatavalt halvemas kvaliteedis ja on isegi stiililiselt teistsugused.
ainuvalitsusega. Aastal 203 avati pidulikut talle pühendatud võidukaar (sõdis araablastega). Constantinus - rooma linn oli väga nõrk. Keiser Constantinus otsustas teha uue Rooma. Uus linn rajati Bütsantsi alale. Linna nimeks saab Konstantinoopol. 330 õnnistatakse linn sisse. Aastal 313 legaliseeris aga Constantinus ristiusu. 380. aastast muutus ristiusk riigiusuks. Constantinuse kaar -valmis aastatel 312- 315, asub Colosseumi lähedal. (Võit Maxentiuse üle) Traianus - ta oli Rooma keiser alates aastast 98. tema isa oli Nero ajal senaator. Traianus oli leegioniülem Hispaanias, 91. aastast oli konsul, 96. Germania asehaldur. Peale Nerva surma sai temast keiser. 113. aastal ehitati tema auks Rooma 33 m kõrgune ja 200 m pikkuse reljeeflindiga võidusammas. 114. aastal pühendati talle Beneventiumis võidukaar. Traianuse tuhk olevat olnud maetud pjedestaali. 1589 valiti Traianuse sammas pjedestaaliks Peetrusele.
tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7
Ruumid olid väga avarad. Nagu enamik keisririigi aja ehitisi, oli ka see telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja pronksilustustega (Vaga 1999: 116). Caracalla termide eeskujul ehitatud teistest termidest on paremini säilinud Diocletianuse termid (alates aastast 303). Neis oli ruumi 3000 inimesele. Termide pearuumi ehitas Michelangelo XVI sajandil ümber Santa Maria degli Angeli kirikuks (Vaga 1999: 116). Termide ehitusviis kanti üle ka basiilikale, nagu seda tunnistab Maxentiuse (306 312) alustatud ja Constantinuse (kuni 337) lõpetatud Constantinuse basiilika. Tavalise lameda lae asemel oli 25 meetri laiune kesklööv kaetud kolme ristvõlviga. Arhitektuuri üldine suurejoonelisus ei olnud kooskõlas detailide ja kaunistustega. Teine Constantinuse aja kuulus ehitis on Constantinuse triumfikaar, mis valmis aastal 315. Üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Tüüpiliseks languasja tunnuseks on see, et enamik seda kaunistavatest
Augustus võitles edukalt Reini jõe ääres frankide ja alamannidega, hiljem aga Doonau ääres gootide ja sarmaatidega. Esialgu olid tema kaaskeisriteks Maximinus, Maximilianus, Valerius ja Licianus Licinius kuid siis võttis Augustus Maximilianuselt võimu ja alustas Galeriuse surma järel võitlust ainuvalitsuse eest. Aastal 312 võitis Augustus Liciniusega ühes olles Rooma lähedal asuva Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes katsel Tiberisse taganeda aga hoopis uppus. Selle võiduga saavutas Constantinus I Suur tunnustuse riigi lääneosas. Veel 314 või 316 , aeg ei ole täpselt teada, vallutas ta suurema osa Balcani poolsaart, mis kuulus Liciniusele, ning pärast täielikku võitu tema üle , aastal 324, haaras ta võimu kogu riigis. Ma arvan et üks tähtsamaid saavutusi mille Constantinus oma valitsemise ajal saavutas oli uue pealinna rajamine Konstantinoopolisse, aastal 330.
Rooma monumentaalarhitektuuri näiteid on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad
süsteem vanemaks, kuningate ajast pärit. Cloaca Maxima oli lahtine kraav kuni 3. saj ekr. Kuulus suue tiberisse, peetakse erakordselt vanaks, tegelikult augustuse ajast. Paljudes kvartalites ei ole kan-i, reovesi jooksis rentsli kaudu, asusid tänava keskel. Mõned kvartalid olid suhteliselt mustad. Puhtust püüti hoida, selleks olid ediilid, korraldasid tänavate puhastamist. Puhtust aitas pidade kaevude rohkus. Tänavad sillutatud. Basiilika- foorumi lähedal kuulus Maxentiuse basiilika. Katoliku kiriku jaoks tähtsa rännu sihtkoht. Roomasse jõuab suhteliselt hilja. Suured avalikud hooned, mida kasutati vastavalt vajadusele. Suletud foorumid, ilmastiku eest. Päeval kõikidele avatud va orjadele, õhtul suhteliselt vara suleti. Rooma maaelu Valdav elanikkond elas maal. Suurimad linnad roma- maksimaalselt võis olla keisririigi aja alguses kuni 2 miljonit ja syracusa- kreeka linn
Kord olevat ta näinud unes Jeesuslapsukest ning tahtnud teda sülle võtta, kuid laps ei tulnud. Neiu järeldas, et ta pole veel veendunud kristlane. Katariina tõotas jääda neitsiks ja pühendada oma elu Jumalale. Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 28 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks. Kuna Katariina mõistis avalikult hukka kristlasi tagakiusava Rooma keisri Maxentiuse, pani valitseja ta väitlema 50 paganliku filosoofiga. Ükski filosoof ei suutnud neiu arukaid argumente kummutada. Legendi kohaselt muutusid kõik filosoofid väitluse käigus koguni ise kristlasteks. Vihane Maxentius lasi armetud filosoofid hukata. Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end "Kristuse pruudiks". Katariina misjonäritöö rahva hulgas oli edukas. Sõjakäigult naasnud keiser Maxentius avastas,
, palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri õitseajal olevat selles linnas olnud üle 250 kiriku ja 120 kloostri. Selles linnas asub ka bütsantsi arhitektuuri kõige suurejoonelisem ehitis Hagia Sophia peakirik (532.-537.a., arhitektid Anthemios Trallesest ja Isidoros Mileetosest). Hagia Sophia loomisel lähtuti ideest ühendada Rooma Maxentiuse basiilika suurus ning Rooma Panteoni kupli suurejoonelisus. Hoone mõõtmed on 75,5 korda 70 m, siseruum on sammastega jaotatud kolmeks lööviks, selle keskel aga on neli 23 meetri kõrgust pülooni, millele toetub kerajate siilude e. viklite abil 32 meetrise läbimõõduga kuppel. Keskruum jätkub idas ja läänes poolkuplitega, millesse omakorda lõikuvad veel väiksemad ja madalamad poolkuplid. Peakupli allääres olevad 40 akent loovad sellise valgusefekti, et kuppel tundub õhus hõljuvat
annaabi.ee 
