osapooled. Sobivate, eeskujuks olevate ettevõtete leidmine nõuab enamasti kontaktide organiseeritud vahendamist. Benchmarking´it praktiseeritakse enamasti: ettevõtte sisese tegevusena, põhineb seejuures vabalt kasutada olevatele avalikele andmebaasidele ettevõtete koostööna, ilma vahendajat kasutamata tuginedes konsultantide andmebaasidele. HANKELOGISTIKA TARNESTRATEEGIA Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste (spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed, detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt. Vajaduse toote ostuks annab see, kui soetuskulud on väiksemad, peetakse kokkulepitud tarnelepingust kinni, tagatakse tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet, soovitud toode on kaitstud patendiga või siis ei soovita ettevõtte tegevust laiendada ja soovitakse toote arenduskulusid kokku hoida.
12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3
12. Mis on kaod logistilises mõttes? Nende liigitamine. Kaod on logistilises mõistes ressursside raiskamine. Liigitatakse: 1.) Ületootmisest põhjustatud kaod. 2.) Ootamisest põhjustatud kaod. 3.) Vedudega seotud kaod. 4.) Ladustamisega seotud kaod. 5.) Tööliste liigutustega seotud kaod. 6.) Praagiga seotud kaod. 7.) Töötlemisega seotud kaod. 8.) Operatsioonidega seotud kaod. 13. Mis on hankelogistika põhieesmärk? Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 14. Mida tuleks teha hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks tuleb lahendada terve rida ülesandeid: 1.) Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine. 2.) Täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel. 3
D Väärtust lisavate alliansside I Strateegiline loomine tarnijate ja D partnerlus vahendajatega FIRMA Joonis 4. Hankelogistika juhtimise strateegia Hankelogistika põhieesmärk on tootmisettevõtte materjalivajaduste (tooraine, pooltooted, tootekomponendid) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. 9 Hankelogistika kvaliteedist ja efektiivsusest sõltub suurel määral lõpptoote füüsiline kvaliteet ja tarbijale kättetoimetamise ajalis-ruumiline kasulikkus (õigel ajal õiges kohas). Viimasega seotud kulud arenenud riikide erinevates majandusharudes hõlmavad 40–60% toote omahinnast ( Leenders jt., 1989; Tersine, 1987).
............................................... 27 45.MIDA KUJUTAB ENDAST TOOTMISTAKT?.......................................... 27 46.MIDA KUJUTAB ENDAST PIDEV VOOG?............................................ 28 47.KAIZEN (PIDEV, KONTROLLITUD ARENG) JUST-IN-TIME TOOTMISE MÕJU TARNIJALE......................................................................................... 29 48.MIDA KUJUTAB ENDAST 10 REEGEL?............................................... 30 49.MIDA KUJUTAB ENDAST MRP? (MATERJALIVAJADUSTE PLANEERIMINE) ........................................................................................................ 30 50.MIS ON MRP II ? (TOOTMISRESSURSSIDE PLANEERIMINE)................30 51. MIS ON ERP?............................................................................... 31 52.MILLISED ALLKULUD LOETAKSE LOGISTIKAKULUDESSE?..................31 53.MILLISED KULUD ARVESTATAKSE KAUBAVARUDE SÄILITUSKULUDE ALLA?......................................................................
allesjäänud tarnijatega. Kasvama peaks efektiivsus ja tarnijate huvi. Hanke strateegiat mõjutavad: ostuhind, varu, transport, lepingu maht, uued tarnijad/asendustooted, kontaktid tarnijatega, nõudluse jälgimine ja prognoos. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse tähendab, et luuakse partnerlussuhted parimate tarnijatega, mis kasvatab efektiivsust. Toimuma hakkab tihedam infovahetus. Suureneb usaldus. Väärtuse juhtimine. Konseptsioon, mis tegeleb materjalivajaduste hindamisega tooteareanduse varajases staadiumis, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest. Eesmärk on leida kompromiss erinevate lahenduste kulude ja nende lahenduste funktsionaalsuse vahel. See eeldab vastuseid küsimustele: Kas nimetatud komponendist on võimalik toote puhul loobuda? Kas komponendil on suurem ressurss kui on vajalik? Kas toote kaalu on võimalik vähendada? Kas teiste komponentidega saaks midagi asendada
· Tarnijate konkurentsivõime · Nende pakutavad hinnasoodustused pikaajalise lepingu puhul · Tarnete vastavus firma logistika strateegiale · Maksimaalne kulude vähendamine · Pikaajalised koostöövõimalused tarnijaga Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, miks, mida, kui palju, kellelt ja missugustel tingimustel osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste kindlakstegemisega(spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus) Tootmislogistika /materjalilogistika/sisemine logistika Tootmislogistika peamisteks eesmärkideks on: · Ressursside(tööjõud, kapital, aeg jne) ja tootmisprotsesside optimeerimine · Ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine · Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine · Tootmise kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse suurendamine
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR ja logistika elemente. Algupärane MRP on süsteemis endiselt olemas, kuid MRP II-s algab kõik ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. Materjalivajaduste plaan MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile, ostu- tegevusele ning lõpuks konkreetsete tootmistegevuste planeerimisele ja kontrollile. MRP II kujutab endast tootmise planeerimise efektiivset tööriista ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamisel tootmises, logistikas, turunduses ja inantshalduses. MRP II abil planee-
annaabi.ee 
