·Loodusvarad kliima, mullastik , pinnamood, vetevõrk , maavarad, suured metsavarad, mage vesi, kalavarad. 6. Mis põhjustab Eestis tööpuudust? Kuidas on tööpuudus aastate jooksul muutunud? Majanduslik aktiivsus, haridustase, maailmamajanduse kriis Tööpuudus on hakanud taas suurenema. 2008.aastal oli töötuse määr alla 5%. Nüüd aga 14%. Viimati oli töötuse määr üle 10% aastatel 20002001, 2002.a. sai see juba aga 10% piirile . 7. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid. a) materjalimahukad ettevõtted. (nt. Põlevkivist elektri tootmine.) maavarade leiukohtade lähedusse. b) enegriamahukad ettevõtted. (nt. Värviline metallurgia, keemiatööstus.) elektrijaamade lähedusse. c) veemahukad ettevõtted. (nt. Paber, tselluloositehased.) Jõgede lähedusse. d) tööjõumahukad ettevõtted. (nt. Masinatööstus, kergtööstus.) Suurlinnade lähedusse. 8. Mis vahe on kartogrammil ja kartodiagrammil?
Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei tööta pensionärid, õpilased, invaliidid, ülalpeetavad ja eluheidilikud. Tööjõu omadused sõltuvad üldiselt haridustasemest ja kutseoskustest. Soov ümberõppeks. 4.) Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. Ja paiknemise alusel ettevõtete liigitus. Mõjutavad tegurid: Pinnamood, teedevõrk, loodusvarad ja veekogud. Paigutuse alusel jaotatakse tootmisharud: 1) Materjalimahukad Mäetööstus, kütuste toorained, elektritootmine, metsatöötlemine. Paikenevad tooraine piirkonnas. 2) Energiamahukad harud Keemiatööstus, metallurgia. Paiknevad odava elektri tootmise piirkonnas. 3) Tööjõu mahukad harud Kergetööstus. Paiknevad linnades. 4) Tarbijale orienteeruvad Piima- ,saiatööstus. Olmeteenused. Paiknevad tihedamini asustatud piirkondades. 5.) Eesti majandusgeograafilise asendi +/- +
· Töötuid on enim madalama haridusega (põhihar. (17%) ja erialata (keskharidusega 11%/ keskharidusega 7%) inimesti seas. · Kõige kõrgema tööhõivega maakonnad on Hiiu- ja Harjumk. Madalaimad on Jõgeva ja Põlva mk. Töötusemäär madal on Jõgeva- ja Ida-Viru mk. Töötusemäär kõrge on Viljandi- ja Tartu mk. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid · Tooraine/loodusvarad · Enegia · Tööjõud · Turg/tarbija · Teise ettevõtete lähedus Materjalimahukad energeetika, metallurgia, raskemasinatööstus. Energiamahukad värviline metallurgia, keemiatööstus Tööjõumahukad kergetööstus, masinatööstus (elektroonika, aparaadiehitus) Tarbijale orienteeritud toiduainetööstus, teenindav sektor Teiste ettevõtete lähedus vajalik - autotööstus Majanduskaardid temaatilised kaardid · Kartogramm enamasti ühe nähtuse kirjeldamine ühel kaardil värvidega.
Ettevõtte liigitus: Ettevõtte haruline kuuluvus- tegevus ala Ettevõtte suurus väike (kuni 50 (100) töötajat),- keskmine (50 (100) - 500 (1000) töötajat) - suur (üle 500 (1000) töötaja) Ettevõtlusvorm (reguleeritud seadusandlusega) Eesmärgipüstitus Asukoht Tehnilis- majanduslik struktuur Valdava tootmisteguri järgi- töö e. personalimahukad ettevõtted - seadme e. kapitalimahukad ettevõtted - materjalimahukad ettevõtted - energiamahukad ettevõtted Valmistamisprintsiibi järgi - üksiktootmine, - korduvtootmine Valmistamismeetodite järgi – vooltootmine, - töökojatootmine 13. Tootlikkuse olemus ja selle hindamine Produktiivsus = tööviljakus. Vähesega rohkem ära teha. Valem: Tootlikkus= väljund/ sisend 14. Juhtimise SWOT maatriksi eesmaärk . Maatriks näitab kuidas saab väliseid ohte ja võimalusi firmasiseste tugevuste ja
Mida näitab tööpuuduse määr? Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukorda? Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. tööpuuduse/töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus Kui tööhõivemäär kasvab ja töötuse määr kahaneb, siis viitab see majanduse edendamisele. Kui on vastupidi viitab see majandusolu halvenemisele. 43.Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi? Materjalimahukad on toorainet esmalt töötlevad harud(nt Eestis põlevkivist elektri tootmine, tselluloositööstus vajab vett) Energiamahukad on keemiatööstus ja värviline metallurgia(energiat kasutatakse metalli sulatamiseks maagist) Tööjõumahukamad on masinaehitus ja selle allharud(elektroonika, aparaadiehitus), kergetööstus(mis paiknevad seetõttu suurlinnades). Tarbijale suunatud haru on teenindav majandus(piimatööstus peab tarbijale lähedal olema, juuksur, arst jne) 44
eri ettevõtted või nende osad, kellele see on ainsaks või peamiseks ülesandeks. Kõrgtehnoloogia on teadusmahukas ja keerukate toimingutega tehnoloogia. 42.vanad harud: Masinatööstus tooraine mahukad kütteseadmed, soojustehnika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-jametallurgia tööstuse seadmed, raskerelvad jms. Keemiatööstus keemilise toorme kaevandamine, anorgaaniliste ainete valmistamine, mineraalväetised, happed, alused. Vanad harud on materjalimahukad, väga oluline tooraine asukoht, oluline energiamahukus, oluline tööjõi kvantiteet ja tööjõu kvaliteet. Tootmine toimub ühes ettevõttes. Paigutust mõjutab tooraine asukoht. Uued harud: Masinatööstus:sisepõlemismootori leiutamine ja vedelkütuste kasutuselevõtt, autotööstus, elektrotehnika, kodumasinate tootmine jms. Uued harud on kõik tööjõumahukad, Oluline tooraine asukoht, energia mahukus, tööjõu kvantiteet, tööjõu kvaliteet
Üle 250 töötaja suurettevõtted III ettevõtlusvormi järgi FIE-otsene materjaalne vastutus AS OÜ Täisühing Usaldusühing AS ja OÜ sissemakse kohustus, saab asutada min. Üks isik, piiratud vastutus Täisühing ja usaldusühing- min 2 asutajat, sissemakse kohustust ei ole IV- Valdava tootmisteguri järgi Personalimahukad- ettevõtted, kus on palju inimtööjõudu. Seadmemahukad- palju seadmeid, neid iseloomustab amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal tootmiskuludes. Materjalimahukad- tooraine ja materjalikulude osakaal on kõrge Energiamahukad- energiatarbimise kõrge tase V Valmistamisprintsiipide järgi Üksiktootmine- ainult üks eksemplar- laevad, kinnisvara Korduvtootmine- samaliigilist toodet toodetakse rohkem kui üks eksemplar PERSONALIMAJANDUS ``INIMTÖÖ`` all mõistetakse inimeste füüsiliste ja vaimsete rakendamist ettevõtte eesmärkide realiseerimiseks. Tööjõu sobivus sõltub: füüsilistest võimetest, andekusest, erialasest
sealhulgas inimestele: laeva ballastveest on leitud inimesele ohtlikke haigustekitajaid, levinumana nt. koolerabaktereid. [5] Läänemeres on leitud umbes 115 tulnukliiki ehk tahtmatult sisse toodud liiki, neist ca 70 on suutnud püsima jääda. Füto- ja zooplanktoni, põhjaloomastiku ning kalade kohta on informatsiooni võrdlemisi palju, väiksematest organismidest teatakse vähe, kuna vastavad uuringud on üldjuhul töö- ja materjalimahukad (nõuavad palju välitööd ja rohkesti analüüsitavat materjali), samuti aeganõudvad (ökoloogiliste hinnangute andmiseks on tavapäraselt vaja pikemat nn aegrida). [7] Enamik võõrliike maismaal on uude kohta viidud inimese poolt tahtlikult, vaid väike osa on asustatud tahtmatult. Tahtlikult sissetoodud ehk introdutseeritud liikidest on suur osa hakanud uues keskkonnas levima inimese tahtest olenemata. Kõige tavalisem introduktsiooni eesmärk
Muud teenindusettevõtted. 4) Kuidas võiks jaotada teenuseid osutavaid ettevõtteid? Näiteks: a) kindlustus b) transport ja side c) kaubandus d) pangandus Toodangu iseloomust lähtudes teenuseid osutavad. 5) Kuidas võiks veel jaotada ettevõtteid? Peamise tootmisteguri järgi: aluseks on valmistoodangu omahinna struktuur a) töömahukad b) fondimahukad c) materjalimahukad d) teadusmahukad 6) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte ühiskondlik ümbrus". Ettevõte peab arvestama kultuuriliste normide ja tavadega, kohalike majanduslike eelduste ja normidega. Ühiskondliku heaolu saavutamiseks on vajalikud majanduslikud ressursid: maa ja loodusvarad ning ühiskonnaliikmete oskused, mis sõltuvad omakorda koolitusest, ametialasest kvalifikatsioonist, täiend- ja ümberõppest. 7) Selgitage mõistet ,,Ettevõtte majanduslik ümbrus".
deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega seotisena või ots-otsaga. Mitme järjestikuse ava katmiseks saab kasutada ka liittalasid ja muid kandurite tüüpe. Sôrestikud silded 30-120 m Suurte avade katmisel on talastikud väga materjalimahukad. Sel juhul kasutatakse elementidest koostatud sôrestikke. Sõrestikud võivad olla erineva kujuga (kolmnurk, trapets, paralleelvöödega jm.). Saepuidust valmistatakse massiivseid sõrestikke, millel on palju elemente ja liiteid ning elemendid seetõttu väiksema ristlõikega. Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m
· pangandusettevõtted · kindlustusettevõtted · muud teenindusettevõtted Toodangu iseloomu järgi: · tootmisettevõtted- hankivad tööstusettevõtted ja töötlevad tööstusettevõtted · teenuseid osutavad ettevõtted · kaubandusettevõtted · transport-ja side ettevõtted · pangandusettevõtted · kindlustusettevõtted · muud ettevõtted Valitseva tootmisfaktori järgi: · töömahukad ettevõtted · materjalimahukad ettevõtted · teadusmahukad ettevõtted Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250
Osaühing ja AS piiritletud vastutusega, riigi pool tsätestatud miinimumkapitali nõue. OÜl 40 000 krooni ja ASil 400 000 krooni. 4. Tehnilis-majanduslik struktuur 1. Valdava tootmisteguri järgi kõige suurem efekt saavutatakse seal, kus kulud on suuremad Töö e pesronalimahukad palgakulude kõrge osakaal tootmiskuludes Seadme e kapitalimahukad amortisatsiooni ja intressikulude kõrge osakaal Materjalimahukad tooraine ja materjali osatähtsus kõrge Energiamahukad energiatarbimise kõrge tase 2. Valmistamis printsiipide järgi Üksiktootmine samaliigilst toodet toodetakse ainult üks eksemplar tellimustootmisena. Nt laevaehitus Korduvtootmine jaguneb sordi seeria ja masstootmiseks nt riided ja autod 3. Vooltootmine masinad ja seadmed on paigutatud vastavalt tootmisjärjekorrale.
*muud teenindusettevõtted. Toodangu iseloomust lähtudes jaotatakse toodangut valmistavad ja teenuseid osutavad. Toodangut andvad: * hankiv tööstus ja *töötlev tööstus ( tootmisvahendite ja tarbeesemete tootmine). Teenuseid osutavad ettevõtted: kaubandus, transport ja side, pangandus, kindlustus, muud ettevõtted. Peamise tootmisteguri järgi (aluseks on valmistoodangu omahinna struktuur): töömahukad, fondimahukad, materjalimahukad, teadusmahukad. 2.Ühiskondlik ümbrus Ühiskondlik ümbrus – ettevõte peab arvestama kultuuriliste normide ja tavadega , kohalike majanduslike eelduste ja normidega. Tähtis on riiklik poliitiline ja administratiivne korraldus, kas on tegemist agraarse, industriaalse või postindustriaalse ühiskonnaga, Eesti puhul on tegemist industriaalühiskonnaga. Ühiskondliku heaolu saavutamiseks on vajalikud majanduslikud ressursid: maa ja
annaabi.ee 
