Vol. 5, Issue 4, 551571 11 Christoffersen, H., Larsen, K. B. (2007) Economies of Scale in Danish Municipalities: Expenditure Effects versus Quality Effects. Local Government Studies, vol 33, no 1, pp 7795. 12 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 Teaduskirjanduses on omavalitsuse suuruse ja finantssuutlikkuse kohta erinevaid seisukohti. Ühel meelel ei olda ka laialt levinud arvamuse suurem omavalitsus on mastaabiefektist tulenevalt efektiivsem osas. Kui Neil Marshall väidab13, et kõigi riikide kogemused kinnitavad ühinemisest tulenevat kulude kokkuhoidu, siis Katsuyama14 ja Southwick15 leiavad, et see kehtib vaid teatud omavalitsuse suuruseni nende hinnangul 20 000 25 000 elanikuni. Eesti autorid16 on oma analüüsides aga jõudnud siinseid olusid arvestades jõudnud sootuks erinevale järeldusele
tarbijate jaoks olulisem on. Selge on, et võrreldes välismaiste tegijatega, kellest tuntuim on Ingman/Unilever, on mõlemal ettevõttel märksa parem tunnetus Eesti tarbija maitseeelistusest ning keskendutakse eelkõige kvaliteetsetele ning sobiva maitsega jäätiste tootmisele. Just tugev positsioon Eestis ning ülevaade tarbijate eelistustest, kui ka konkurentide tegevusest on mõlema puhul üheks oluliseimaks eeliseks. Mastaabiefektist saab rääkida konkureerides erinevate nissijäätiseid tootvate ettevõtetega, kuid maailma mõistes mingisugust erilist mastaabiefekti siin siiski ei ole. Unilever suudab kindlasti märksa odavamalt kordades tegutseda. Samas kuna jäätiseturg on väga lokaalne just tarbijate maitseeelistuste erinemise tõttu, siis seetõttu on ka Balbiino ja Premia turul alles. Ohtlikuks on eriti viimase viie aastaga saanud suurte kaubanduskettide surve toodangut private label-i all toota
9. SWOT analüüsimeetod, selle kasutamine ja puudused Strenghts sisemised tugevused Weaknesses sisemised nõrkused Opportunities väliskeskkonnast tulenevad võimalused Threats väliskeskkonnast tulenevad ohud Sisemised tugevused: suur turuosa, head finantsressursid, hea maine tarbijate silmis, head strateegiad funktsionaalsetes valdkondades, uurimus- ja arendustööde tase, tugev tippjuhtkond, kõrge tootlikkus, hea kvaliteet, tulu mastaabiefektist, omandiõigus tehnoloogiale, kulueelised, head turustuskanalid, paremad reklaamikampaaniad, toodete uuendamise oskused, üleolek tehnoloogilistes oskustes. Sisemised nõrkused: selge strateegia puudumine, strateegia nõrk elluviimine, vanamenud hooned ja seadmed, mahajäänud IT-süsteemid, madal rentaablus, sisemised tootmisprobleemid, kvaliteediprobleemid, mahajäämus uurimus- ja arendustööde alal, nõrgad
arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON
arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised-loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. 3. MÜÜGIKONTSEPTSIOON
domineerim järgmised motiivid: x Parem ressursside kasutus jagades spetsialiseeritud tootmisvõimsusi tootmisvõimsusi või kasutades paremini olemasolevaid turustuskanaleid, võib partneritel olemasolevate olemasolevate võimsuste kasutamine muutuda efektiivsemaks; saadakse tulu mastaabiefektist tootmises tootmises / turunduses ning jagatakse uute toodete või tootmisprotsesside arendamisega misega seotud riske ja kulusid x Kiirus ühendatud jõud võivad parandada uute toodete väljatöötamise väljatöötamise ja turustamise kiirust x Ühendatud standardid strateegilistel liitudel on paremad võimalused aidata
Selgitage joonise abil kuidas see eeldus utilitaristlikus lähenemises võib õigustada tulude ümberjaotamist. Heaoluökonoomika käsitleb probleeme marginalistlikus paradigmas, mille järgi otsuste langetamisel on määravad piiril toimuvad muutused. Samuti on suhteliselt üldised mitmed teised eeldused, mida erinevate probleemide puhul aksepteeritakse. Üheks selliseks on kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude eeldus. Samas, näiteks tootmise puhul on paralleelselt oluline ka mastaabiefektist, mille kohaselt tootmine muutub mahu suurenedes efektiivsemaks, s.t. tulude ja kulude vahe kasvab ning vastavad muutused peavad toimuma ka piirväärtustega. Siiski peab mingist tasemest alates ka sel juhul hakkama realiseeruma kasvavate piirkulude ja kahanevate piirtulude tendents, sest vastasel korral kasvaksid firmad lõputult suureks. Kahaneva piirkasu eeldus kehtib ka tulud puhul. Sel juhul tähendab see seda, et kasulikkus viimasest
oksjonipidaja mudelit. Selgus, et teiste kulul liugu laskjate probleemi ei saa endiselt lahendada ja valitsus ei pruugi alati Pareto-efektiivse lahenduse poole püüelda. Avalike ettevõtete teooria baseerub Knut Wickselli ekvivalentsusprintsiibil. Wickselli hinnakujundusreegel näeb ette, et avalike ettevõtete poolt pakutavate hüviste hinnad peavad lähtuma piirkuludest vastavalt ekvivalentsusprintsiibile. Teooria arvestab, et hindade kõrvalekaldumine piirkulust võib tuleneda mastaabiefektist ja avaliku ettevõtte poliitilistest kohustustest. Põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat arendasid Wickselli teooriast edasi Buchanan ja Tullock, töötades välja kaheastmelise otsustusprotsessi. Üleriigilisel tasemel reeglite üle otsustades nõutakse ühehäälsust, kuid reeglite rakendamisel enam ühehäälsust ei nõuta. Teooria loob võimaluse, et enamuse poolt vastuvõetu laieneb ka vastuhääletanud vähemusele ja seetõttu muudab otsused suvaliseks. Arrow paradoks
Eesti lähiajaloos olid sellisteks harudeks näiteks energeetika, raudteetransport, telefoniteenused (kuni 2001.a. alguseni oli Eesti Telefonil monopol fiks.telefoniteenustele). Samas ei tähenda firmade vähesus seda, et nad omavahel ei konkureeri. Monopolid võivad olla valitsuse poolt tekitatud (Suurbritaanias oli näiteks East India Company, Eestis Estline). Ka patendisüsteem võib anda teatud ajaks monopoolsed õigused. Sisenemisbarjäärid võivad tuleneda kasvavast mastaabiefektist. Odavam on teenindada ühte piirkonda ühe elektrijaamaga kui paigaldada sinna mitu elektrijaama. Kui ettevõte on omandanud monopoolse seisundi kasvava mastaabiefekti tulemusena, nimetatakse seda loomulikuks monopoliks. Loomulikke monopole püütakse allutada regulatsioonidele kas riikliku või munitsipaalomandi või siis vastavate kontrollimehhanismide kaudu. Üldkasutatavad hüvised Esineb olukordi, kus turg ei paku kõiki hüviseid või pakub neid ebapiisaval hulgal (näit
annaabi.ee 
