ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud inimese huvidele. Massiteabevahenditest saadud faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule saame ka hulga kasutut teavet. Kahjulik mõju avaldub informatsiooni tekitatud negatiivsetes emotsioonides. Kuna inimesi huvitavad rohkem maailmas toimuvad halvad uudised, siis ka pakutakse seda rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikult tekitada tunde, et kõik ongi halvasti ning viia masendusse. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimesed, eriti lapsed,
sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimeste arvust. Seetõttu püütakse teavet esitada võimalikult tähelepanu köitvalt ja mõjusalt. Võime kindlad olla, et massiteabevahendite pakutav info meie tajuvälja jõudes meid mõjutab. Meedia tekitatud muutused inimese mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud, kahjulikud kui ka mõjutud indiviidi huvidele. Massiteabevahenditest ammutatav faktiline info on meile kasulik ja seda me meedialt ka ootame. Lisaks vajalikule teabele saame muidugi hulga kasutut. Kogu meelelahutust võib info hankimise seisukohalt pidada mõttetuks. Lõõgastumiseks on see mõõdukal hulgal vajalik, aga mitte asendamatu. Kahjulik mõju avaldub teatud tüüpi informatsiooni tekitatavates negatiivsetes emotsioonides ja käitumismudelites. Kuna inimesi huvitavad rohkem halvad uudised, siis pakutakse neid vastavalt turumajanduse seadustele rohkem
19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Riigipööre oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et presidendi või kehtib. Kui Baltimaades hakkati nõudma seaduse tühistamist ja meeleavalduste keelustamist, siis eirati neid nõudeid. 20.August 1991 kuulutas Eesti end taasiseseisvunuks ja päev
polegi. 3 Kõigesallija Elukeskkond on muutunud kirjuks. Tänaval on liikumas kõiksugu välimusega ja käitumisega rahvast. Kiire elutempo ei lase süveneda ega muutuda emotsiooniliseks teise inimese (või peaks kasutama juba üldisemat väljendit: olend) tegemisest-olemisest. Kiire infovahetus ja meeletu tulv modernsetest massiteabevahenditest on toonud meieni kultuurivõimalusi kogu planeedilt suuremal või vähemal määral. Elutempo kiirus ja elatise teenimisele pühendatud aeg ei lase aga süveneda millegisse pikemalt. Tarbimise trend sunnib inimest pühenduma elatise teenimisele rohkem, kui ta sajandi alguses seda tegi. Lääneühiskonna "juhtiv" ja teistele "eeskujuks" oleva klassi sidevahendite kasutamine ning kättesaadav olemine jätab küll näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega
1991. aasta augustis toimus Moskvas riigipördekatse ehk nn. augustiputs. Isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Vandenõulaste eesmärgiks oli Nõukogude Liidu säilitamine tema vanal kujul. Sellises olukorras, kus Moskvas kerkisid barrikaadid ja Pihkvast venisid Tallinna poole tankikolonnid, leidsid Eesti erinevad poliitilised rühmitused lõpuks ühise keele. 20. augustil jõudsid dessantväelased Tallinna piirile, kuid ei teadnud õieti, mida peale hakata. Samal ajal toimus Vabaduse ( Võidu) väljakul Rahvarinde poolt kokku kutsutud
augustil 1991 püüdis Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas loodeti allutada uuesti ka Baltimaad, Nõukogude väed ründasid strateegilisi punkte, näiteks teletorni. Need olid kõigi jaoks ärevad päevad kas tõesti nullitakse nüüd kõik vabadusepüüded ära, kas tõesti läheb elu vana rada pidi edasi? Mihkel kirjeldab oma tundeid tol hetkel nõnda: ,,Siin polnud tegemist enam poliitilise kliima ajutise jahenemisega, Moskvast ähvardas juba päris rahet kaela tulema hakata
NLKP KK tasandile. Oktoobris 1964 kutsusid vandenõulasaed Kremlis kokku Keskkomitee Presiidiumi laiendatud istungi. Puhkusel olnud Hrustsov toodi kiirkorras Moskvasse ja nõuti tema vabatahtlikku lahkumist. Mõiste, et 1957. aasta enam ei kordu, andis Hrustsov järele ja astus tagasi. Rahvale teatati, et Hrustsov (1894-1971) vabastati kõrge ea ja tervisliku seisundi tõttu. Veretu paleepööre oli teoks saanud, Hrustsovi nimi kadus kaheks aastakümneks massiteabevahenditest ja ajalooraamatutest. BREZNEV JA STAGNATSIOON: Hrustsovi järglaseks parteijuhi kohal sai Leonid Breznev. Ministrite Nõukogu esimeheks nimetati Aleksei Kossõgin ning NSV Liidu Ülemnõukogu esimeheks valiti Nikolai Podgornõi. Oktoobris 1964 toimunud NLKP KK pleenum rõhutas kollektiivse juhtimise vajadust ja otsustas, et edaspidi pole nende ametkohtade ühildamine ja täidesaatva võimu koondamine ühe isiku kätte enam otstarbekas
Vito Acconci (s 1940): Step Piece (1970) Marina Abramovic (s 1946), Ulay (s 1943): Hingates sisse, hingates välja (1978) 11.Modernism ja postmodernism Kõigesallija Elukeskkond on muutunud kirjuks. Tänaval on liikumas kõiksugu välimusega ja käitumisega rahvast. Kiire elutempo ei lase süveneda ega muutuda emotsiooniliseks teise inimese (või peaks kasutama juba üldisemat väljendit: olend) tegemisest- olemisest. Kiire infovahetus ja meeletu tulv modernsetest massiteabevahenditest on toonud meieni kultuurivõimalusi kogu planeedilt suuremal või vähemal määral. Elutempo kiirus ja elatise teenimisele pühendatud aeg ei lase aga süveneda millegisse pikemalt. Tarbimise trend sunnib inimest pühenduma elatise teenimisele rohkem, kui ta sajandi alguses seda tegi. Lääneühiskonna "juhtiv" ja teistele "eeskujuks" oleva klassi sidevahendite kasutamine ning kättesaadav olemine jätab küll näiliselt produktiivsema mulje, kuid ei luba isendil võtta tööst vaba aega
annaabi.ee 
