· Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga
Seinad Sõltuvalt hoone tüübist on põhiliselt kasutusel kaks erinevat välisseinte lahendust. Tuulutatavad ehk ventileeritavad välisseinad: kasutatakse peamiselt puit- ja metallsõrestikhoonete korral, kui seinad viimistletakse fassaadikatteplaatide või -voodriga (nt puitlaudis vms). Fassaadikatte ja soojustuskihtide vahel asetseb tuuletõkkekiht, fassaadikatte ja tuuletõkkekihi vahel on tuulutusvahe. Krohvialused välisseinad: kasutatakse peamiselt massiivseinte soojustamisel, kui olemasolevale kivi- või betoonseinale kinnitatakse tugevad soojustusplaadid, mis kaetakse krohvikihiga. Krohvimistööd ja spetsiaalsete soojustusplaatide pai- galdus eeldavad alati vastava valdkonna kogenud ettevõtja abi, sest krohvisüsteem peab olema valitud vastavalt ehitus- ja tuleohutusnõuetele, seinatüübile ning kasutatava soojustusmaterjali omadustele. Tuulutatavad välisseinad rajatakse traditsiooniliselt kergsõrestikele ning sõresti-
kipskartongplaadid pind ja pikiservad 1200 külje aluskarkassile paigaldatud on kaetud Pikkus: markeering vooderkatted, spetsiaalse 2000-4000 sinine karkassvaheseinad, kartongiga mm ruumikujunduselemendid ja Paksus: massiivseinte kinnitussegu 9,5/12,5 Perlfix abil. mm Niiskuskindlamad Kartongkattega Laius: Tagumise Suurema õhuniiskuse kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje sisaldusega elumajade ja kipsist sisu ja Pikkus: markeering büroohoonete ruumide seinad ja
sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest.
Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm
põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü
Seina- ja ruumelementidest puitkarkassmajad 89 Kodumajatehas Seina- ja ruumelementidest puitkarkassmajad 90 Kodumajatehas 45 Puitkarkasspiirete materjalivalik Puitkarkasspiirete kui kergseinte soojus- ja niiskusrežiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrežiimist – paks ja massiivne sein on siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojus- ja niiskustehniline toimivus. Talvel difundeerub veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähen- damaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusrežiimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav Piiretesse soojustusest
Puithoone võib jagada 1. Massiivne palksein a. Rõhtpalksein b. Püstpalksein c. Topeltplanksein d. Rõhtprusssein 2. Kergkarkass täidissein a. Jätkuvpostidega karkass b. Platvorm karkass c. Tehaseelementidest Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks: Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist massiivseinte fassaadid Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Puidust välisvooder Tellisvoodriga kaetud soojustus Loooduskivist fassaadid Plekiga kaetud soojustus Fassaadiplaadid Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest (kandavad ja mittekandavad) 16 Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele.
> Efektiivne isolatsioon on energiasäästlik ja keskkonnasõbralik Soojusisolatsioon on keskkonnasõbralik, sest isolatsiooni valmistamiseks nõutav energia saadakse sadades kordades tagasi hoone kasutamise ajal kokku hoitud soojusenergia arvelt. Ka välismaise energia importimine väheneb. Puithoonete soojustamine ja sisekliima Tänapäeva eramuehituses on puitkarkass üks levinumaid ehitustüüpe. Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest,
Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm
mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse. Mooduli suurust piiravad vaid transporditingimused. Ruumelementide arv sõltub maja tüübist. Eramutes 2-4 52 Korruselamutes 10-80 Ühe ruumelemendi monteerimiseks kulub 20-60 minutit. Puitkarkasspiirete kui kergseinte soojustus ja niiskusreziim erineb oluliselt massiivseinte niiskusereziimist paks massiivne sein on siin asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita erinev ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina soojuse ja niiskustehniline toimivus. Talvel difudeeurb veeaur siseruumidest läbi piirde välja. Vähendamaks niiskusvoogu läbi piirde ja parandamaks niiskusreziimi, peab piirde sisepind olema välispinnast suurema aurutakistusega. See on saavutatav soojustusest seespool paikneva ühtse õhu- ja aurutõkkega.
Müüritise tugevusele avaldab mõju ka vertikaalvuukide olemasolu 5 müüritises, mis on tavaliselt halvasti mördiga täidetud ning kus mördi ja tellise vaheline nake ei kindlusta müüritise monoliitsust. Vertikaalvuukide kohal olevates tellistes tekivad tõmbe- ja lõikepingete kontsentratsioonid, mille tõttu müüritis puruneb varem. Sõltuvalt seina konstruktsioonist eristatakse massiiv- ja kergseina. Tellistest massiivseinte paksus määratakse püsivus-, tugevus- ja soojatehnilistest nõuetest lähtudes ning võetakse kordne poole tellisega: 0,5-, 1-; 1,5-;2-; 2,5- ja 3- kivi sein. Horisontaalvuukide keskmine paksus on 12, vertikaalvuukidel aga 10mm. Lubatav on vuugid paksusega mitte üle 15 ja mitte alla 8mm.Seinad püstitatakse kahe- või mitmekihilise seotisega, sambad ja kitsad aknavahepostid- neljakihilise seotisega. Müüri ladumine koosneb mitmest tootmis- ja kontroll-mõõtmisoperatsioonist, mida tehakse
annaabi.ee 
