aurikutes. 3.Saksa tolliliit?Napoleoni sõdade järel majanduslik areng kiirenes, mis oli eelduseks tööstuslikule pöördele.Saksamaa majanduslikku aregut takistas riiklik killustatus, puudus ühtne tollisüsteem. Presisimaa eestvõttel moodustati saksa Tolliliit, sinna kuulusid 18 Saksa riiki. 4:Tööstusliku pöörde tagajärjed?. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsiröölised 5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu? Esimese elektripatarei leiutas Aleksander Volta. Michael Faraday calmistas elektrigeneraatori. Thomas Alva Edison leiutas elektripirni. Wilhelm Röntgen röntgenitoru.Samuel Morse elektrilise telkegraafi. 8.Imperalismi tekkimine? Suurriikide välispoliitika 19. Saj
pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu
Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimuvad esimesena söe ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutu kaevurilamp, puitseadmes asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali
· Arenguriikides keskkonda saastavamad etapid · Majanduse ülekülgne areng, ühekülgne ekspordistruktuur Iseseisev indu. I 15. Saj vesiveskid ja tuulikud, trükikunst, tulirelvad II 18.saj- 19.saj- arumasin, vedur, vabrikutööstus III 19.-20 saj- nafta (auto-mootor) LENNUK, raaido, elekter, mineraalväetis. IV 1960- elektroonika, kosmotehnika, tuumaenergia Tunnused: · Masinatootmine · Tehnoloogiateareng · Fissiilsete kütuste energiat kasutatakse · Linnastumine · Maailmamajandus · Impeeriumid(kolooniad- müümime) Sõltuvindustrialiseerimine - Osaline ja lünklik ind., mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu) 1. Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt,
on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail tööstusliku pöörde käigus. Ülemineku tulemusena asendati manufaktuuritootmine vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Industriaalühiskonna teke: 19.saj. keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus euroopa riikides ja USA-s valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakse indusrtialiseerumiseks ja tööstusele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. Industrialiseerimine tõi kaasa suuri muutusi mitmetes ühiskonnaelu sfäärides. Eriti rängalt tabas inimesi aga tööpuudus. Põhjuseks peeti masinaid. Hästi sagedased olid tööliste ülestõusud, mille käigus lõhuti masinaid, lootes saada palgatõuse ja paremaid töötingimusi
2.Tööstusrevolutsioon-manufaktuuride asendamine masinatootmise ja vabrikutega.Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765.a konstrueeritud aurumasin. Sai alguse Inglismaalt 1760.ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: *ühiskonna struktuur: inimesed said tööd juurde, talupojad muutusid palgatöölisteks, rahvastik kasvas kiiremini(laastavate epideemiate taandumine, tervisehoiuolude paranemine,mis vähendas suremust), masinatootmine suurendas kaupade tootmist, turg muutus tähtsaks(muidugi oli konkurents ja inimesed pidid hakkama oma toodete kvaliteeti parandama, oli vaja ka palju toorainet),inglismaa hakkas kasutama sütt, tekkisid industriaalühiskonnad, paranesid tööliste elu ja töötingimused, soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid ning moraalinorme, linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi, kiiresti kasvasid tööstuslinnad,
· Talupoegade rahutused majandus allutatud sõjavajaduste rahuldamisele talupoegadelt võetakse nende vara ära. · Jagatakse eluasemeid, tasuta toiduaineid, tööriistu, kuid see ei jõua maale. · NEP uusmajanduspoliitika seatakse sisse toitlustusmaks, see motiveerib talupeogi töötama - rakendatakse vabaturumajanduslikke elemente - riik jagab majanduskontrolli erasektoriga - masinatootmine riigi kontrolli all - lubatakse koperatiive, äriühinguid 1928a. Rakendatakse käsumajandust: - erasektor likvideeritakse - viisaastastike plaan - kolhooside rajamine - industriaaliseerimine Sisepoliitika: · 30.dets 1922 loodi NSVL · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit · Sinna kuulub 14 liiduvabariiki · I juht Lenin: riigid peavad olema suveräänsed
Viini kongress toimus 1814-1815 aastal. Euroopat taheti korrastada. Austria, Inglismaa, Venemaa, Preisimaa võtsid osa. Euroopa riigid taastati, tehti võrdseks. Napoleon saavutas palju sõjalisi võite, reformidest võeti eeskuju, sõjalised uuendused, pärisorjus kadu, kirikuvõim vähenes, tekitas Euroopas kaose ja vägivalla. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Uute masinate leiutamine ja nende kasutusele võtt-masinatootmine. 18 saj keskel Inglsimaal sai alguse. Peamised leiutised olid ketrus-ja kudumis masinad, aurumasin, auruhaamer,auruvedur, telefon, autode kasutusele võtt ja elektri kasutus. 19 saj tulid kasutusele raudtee, aurulaevad, autod, telefon, raadio, telegraaf. Tööstusliku põõrde tagajärjed: Positiivne: Rahvaarvu suurenemine, alanesid kaupade hinnad, paljud tarbekaubad olid kättesaadavamad, kiirenes ühiskonna areng, elamistingimused paranesid, sissetulek oli suurem, hariduse levik.
mõju Balkanil ja saavutada oma laevastikule tegevusvabaduse Mustal merel. Suurriikide vahelised vastuolud põhjustasidki Napoleoni järgse Euroopa ühe suurema sõjalise konflikti Krimmi sõja. See sai alguse Vene-Türgi sõjast, mis kasvas peagi üle suurriikide vaheliseks konfliktiks. Ühel pool Venemaa ning vastasleeris Türgi ja tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia. · Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond
Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu kombainidele ja traktoritele, inimesed õppisid puu- ja köögivilju säilitama. Paljud inimesed kolisid linnadesse, kuhu rajati veevärk ning kanalisatsioon. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes ka suurriikide konkurents, tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. 27. Industriaalühiskonna palgejooni 19.sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud pea kõikjal valitsevaks. Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus teenitud palgast. Industriaalühskonnas hakati energiaallikana laialdaselt kasutama elektrit. 28. Poliitilised õpetused
Oli liidus Sotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr · etruskid elasid Itaalia loodeosas, Etruuria maakond · päritolu teadmata · tihedad sidemed foiniiklaste ja kreeklastega
annaabi.ee 
