tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega. Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi. Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. Nii positiivsest kui ka negatiivsest vaatevinklist vaadatuna. Samuti soovisin veel teada, kuidas on inimesed masinatehases oma tööga rahul ja sellega kaasnevate tingimustega. Esimeses töö pooles püüan kajastada ajalugu, mis on leidnud aset pikkade aastate jooksul tehases ning seejärel sujuvalt edasi minna tänapäeva juurde. Annaksin mõlemas teemas ülevaate neist ja seisukoha, mida on inimesed tol ajal arvanud. Töö koostamisel tegin veel fotosid tehase sisseseadest ja tootmisprotsessist ning vestlesin mitmete tööliste ja spetsialistidega
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi
Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud (1570, 1710, 1854), kuid alati taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on äärmiselt rikkalik. (Kalamaja asumi ajaloost, 2014) 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas 2.1 Tallinna Elektrijaam Kalamajaga on seotud elektrienergia esmakasutamine Tallinnas. Wiegandi masinatehases võeti 1882. aastal gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustus. 1910-1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt juba sõja ajal ja lõplikult mõned aastad hiljem. 1959. aastal hakkas elektrijaam varustama linna soojusega. (Nerman, 2006) (vt. Lisa 1) 2.2 Kalarand Kalarand on olnud iidsetest aegadest Tallinna ning selle ümbruse kalurite elukoht. Konkreetsetest kaluritest on andmeid keskajast
Aastal 1879 loodi telefoniühendus tehase, sadama ja Kunda mõisa vahel. 1883. aastal töötas Kunda tsemenditehases 336 töölist. Pilt esimesest tehasest: Tehase ulatuslikum laiendamine moodsa tehnika baasil, ehk siis teise tehase ehitus algas 1892. aastal ja kestis 1898. aastani. Uue tehase rajamisel kasutati uusimat tehnoloogiat ja seadmeid, mis olid välja töötatud tsemenditööstuse seadmete tootmisele spetsialiseerunud F. L. Smidthi masinatehases Taanis. Tehast rekonstrueerides asendati senine põhitooraine lubjamergel lubja- ehk paekiviga, mida oli Kunda ümbruses külluses. Kasutusele võeti pideva töötsükliga šahtahjud (nn R-ahjud), mida peeti tollal tehnika viimaseks sõnaks. 1897. aastaks oli tehase toodang jõudnud 51 000 tonnini aastas ja tööliste arv ulatus suvekuude täiskoormuse ajal 700ni. Aastal 1893 võeti kasutusele hüdroelektrijaam 260 hobujõulise turbiiniga
vesi ning asulat läbis raudtee. Lisaks asus koht pealinnale suhteliselt lähedal. Ehitamist alustati 1937. aasta kevadel ning pooleteise aasta pärast (1937. aasta sügisel) oli tehas valmis. See läks maksma 7,7 miljonit eesti krooni. Tootmishooned laoti paekivist, tellistest laotud 90-meetrine korsten oli tol ajal Baltimaade kõrgeim. Ehitusmaterjali telliti enamasti välismaalt, üksnes aurukatlad valmistati kohalikus Franz Krulli masinatehases. 25.augustil 1938 saabusid Kehrasse erirongiga äsjavalminud tehast avama tolleaegne Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, ülemjuhataja kindral Johan Laidoner ja peaminister Kaarel Eenpalu. Avatud tehase omanikuks oli firma „Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühing“, mis asutati kaks aastat varem. Esimestel aastatel tootis tehas umbes 32 000 tonni tselluloosi aastas, see eksporditi põhiliselt USAsse ja Inglismaale. Kui enne tehase rajamist oli Kehra Raudteejaama
o Sama juhtub ka teoses ,,Tõde ja õigus" JAAN KROSS · 1920-2007 · enim tuntud Eesti autor maailmas · väga palju tõlgitud · on esitatud ka Nobeli kirjanduspreemiale · oleks pidanud saama preemia aga tema elutee lõppes ennem otsa · teised kaks, kes ka preemiale kandideerisid olid Marie Under ja Jaan Kaplinski · Kross sündinud Tallinnas · isa oli masinatehases insener · Kross on kirjutanud ka oma Vikmani koolist ehk Westholmi gümnaasiumist · sai hea hariduse · Oma kooliteele toetub raamat "Wikmani poisid" , peategelane Sirkel, kes oli tema ise · läks Tartu ülikooli õigusteadust õppima · õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega eestimaa pinnale · hiljem sai ikka hariduse kätte · 1943 Saksa sõjavägi värvas ta endale tõlgiks
kaal 1500 kg, jõudlus 10-20 ha/t) Vallitamisel tükid tõstetakse õhukesest mahalaotatud kihist ülks ning puistatakse valli. Vallis kuivamisel on tagatud enamusele tükkidest varjus kuivamine ning väheneb tükkide niiskumine sademetest. Viimane tingib parema kvaliteedi ning kadu vähenemise (joonis 5). Joonis 5. Vallitajad Tükkturba väljavedu toimub kärudega ja sellele laadimine spetsiaalse laadijaga. Viimaseid toodeti 90- ndatel aastatel ka Paide Masinatehases (joonisel 6 esimene pilt) Joonis 6. Tükkturba laadijad ja kogumiskäru Aunatamine ei ole eraldi iseseisev operatsioon - aun kujuneb koristusmasinate või kärude tühjaks kallutamisel. Väljavedu võib toimuda ka spetsiaalsete kogumismasinatega. Toodang säilitatakse kaetavates hunnikutes Sesooni kestus: ekskavaatorturbal on kuni 130...170 päeva, freesimisvormimisel 80...130 päeva. Toodang tükkturbal 250...450 t/ha (heades tootmistingimustes ka suurem); võrdluseks freesiturbal 200..
● investeerimiskeskused. Kulukeskus ehk kuluüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva (all)üksuse väljaminekute eest. Tal pole võimalik mõjutada müüki ja turustusosakonna tööd. Etteplaneeritud kuludega vastutuskeskuses ehk standardkulukeskuses on kulud eelnevalt piiritletud. Muudetavate kuludega vastutuskeskuses ehk suvakulukeskuses ei ole kulud eelnevalt piiritletud. * kulukeskused on näiteks remondiosakond masinatehases ning ettevõtte raamatupidamisosakond Tulukeskus ehk tuluüksus on organisatsiooni (all)üksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse tulu (sissetulekute) eest, kuid ta ei kontrolli temale alluva allüksuse poolt müüdavate toodete ja/või teenuste tootmis- ja/või soetuskulusid. Tänapäeva äripraktikas on puhtakujulisi tulukeskusi raske leida, enamik tulukeskuste juhtidest vastutab ka mõningate kulude eest.
Kunstist lummatud mees ei osanud nähagi tüdruku näolt kustuvaid värve. Iga päevaga mõrsja tervis halvenes ja elurõõm närtsis. Ühel päeval, kui jäi veel viimased kriipsud joonistada ja kunstnik tõmbaski need viimased triibud jäädes võlutult oma kunstiteost vaatama ja teatas, et tal sai maal valmis, ja pööras pilgu mõrsjale, nägi ta, et neiu oli surnud! 2. J.Krossi elu ja looming, „Keisri hullu” analüüs Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas Kalamajas. Isa masinatehases meister. Ta käis Jakob Westholmi gümnaasiumis, kirjutama hakkas kooliaegu. 1938 asus ta õppima TÜ õigusteaduskonda rahvusvahelist õigust. 1943 – sundmobilisatsioon, oli tõlk. ’48 arreteeriti ja saadeti Venemaale. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid kirjutas ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne – kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu.
annaabi.ee 
