turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad
Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis kujunes välja piirkondades, kus leidus kivisütt, metalle ja teisi maavarasid, mille kasut. Soodustas tööstuslikku arengut. 19.saj lõpul toimus uus tehnoloogiline murrang, mida isel elektri, telefoni, raadio, auto ja hiljem ka lennuki leiutamine. Võeti kasutusele nafta. · Postindustriaalne ühiskond sai alguse 20.saj teisel poolel, kui toimus tehnoloogiline
kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne-
jõududega(ette võtted, tehnoloogia,kapital). Koloonia e. Asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik(emamaae. Metropol) onallutanud ningmille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. Hindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Logistika tähendab kauba hankimise, veo, hoidmise ja tarbimisega seonduvaid toiminguid. Maailma poliitiline kaart jagunes kaheks
Traditsiooniline tootmisviis kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümberkorraldada protsesse; hilisindustriaalne tootmisviis järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine; postindustriaalne tootmisviis tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. 5) Euroopa Liit (miks, kes, kuidas): asutati esialgu majandusühendusena, kuid on viimastel aastatel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. Söe- ja teraseühenduse asutasid 1950. a, mille
Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine
ühiskonna selline korraldus mis võimaldab kiiresti toota ja seda ümberkorraldada.Varaindustriaalne- 15saj Euroopas sai alguse(Itaalia), maailm hakkas koos arenema,rahvad hakkasid tihedamini suhtlema,need piirkonnad mis ei suutnud kaasa minna iseseisva industrialiseerimisega(omal algatusel,oma jõududega) sunniti sõltuvindustrialiseerumise(huvitatud teised riigid,teostatakse suurelt osalt nende jõududega) teele.Hilisindustriaalne(19saj)-järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine.Postindustriaalne (20saj)- tänapäeva moodsaim tootmisviis,alles kujuned ja geograafiliselt laieneb peamised tunnused: vaimne töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.Infoühiskond ühiskond millesse Põhja riikides on hakanud üle minema 1970.a,domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liimetest töötab kvarternaarses sektoris.Rahvusvaheline tööjaotus riikide majanduse
Tehnilise progressi tase. · Rahvusvahelise tööjaotuse kujunemise etapid. 16. saj. kuni 18. saj. keskpaik tööjaotus piirdus peaasjalikult kahepoolsete suhetega erinevate riikide vahel. Tööstus oli tihedalt seotud rahvusliku turuga, eksporttoodang valmistati oma toorainest. Esmased spetsialiseerumiskolded: Euroopa, Lähis-Ida, Kaug- Ida. Intensiivistumisetapp peale juhtivate kapitalistlike maade üleminekut masinalisele suurtootmisele, st. umbes 19. sajandi keskelt. Masinate ja aurujõu kasutamisega võttis tööjaotus sellise ulatuse, et suurtööstus hakkas eranditult sõltuma vahetusest ja tööjaotusest. 19. saj. lõpuks 20. saj. alguseks "kosmopoliitse" masstoodangu arenedes oli ülemaailmne tööjaotus praktiliselt saavutatud. Kõrvuti puhtalt kaubanduslike sidemetega hakkasid levima rahvusvahelised tootmissidemed ja rahvusvaheline kapitali migratsioon.
· Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud.
Põllumajandusmasinaid saab intensiivselt kasutada: *suurtes tootmisüksustes *masinate ühiskasutuse korral ( masinapargid- ja ühistud) *töövõtul ( lepingute alusel ) 33.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised. Põllumajanduse progressi tähtsamateks tingimusteks on bioloogia ja tehnikateaduste saavutuste maksimaalne rakendamine tootmises. Tehniline- majanduslik rekonstrueerimine, mis viib põllumajanduse lõppkokkuvõttes masinalisele suurtootmisele- põllumajandusliku tootmise industrialiseerimise protsess. Tehnilise progressi mõiste on küllaltki lai. Tehniline progress sisaldab endas tootmistehnoloogia, töövahendite, materjalide ja toodangu täiustamise protsesse. Tootmistehnoloogia on tööprotsesside järjestus, vahendid ja viisid mis tahes toodangu valmistamisel. Taimekasvatuses tähendab see mullaharimise, külvide hooldamise ja saagi koristamise menetlusi.