Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965)
trepp Vormide variatsioon Kaardpartii Robert Delaunay (orfism) Eiffeli torn ehk Punane torn Simultaansed kontrastid Päike ja Kuu FUTURISM Giacomo Balla Tänavalamp Rõdul jooksev tüdruk Ketikoera dünaamika Umberto Boccioni Tänav tuleb tuppa Meeleseisundid, Hüvastijätt Skulptuur Koninutieedi unikaalsed vormid ruumis Luigi Russolo Auto dünaamika Carlo Carra Anarhist Galli matused Gino Severini Põhi-Lõuna Tšellist,Kõrvakiil Masinakirjutaja Futuristlik arhitektuur Anton Saint´Elia Uus linn VENE VARANE AVANGRAD KUBOFUTURISM • LUTŠISM= RAJONISM • 1911. aastal tekkinud ning vene kunstis levinud futurismi erivorm. • Lutšismi esindajad kujutasid oma teostes eeskätt valguse liikumist värviliste kiirtena.
● Paul-Eerik Rummo on ka tähelepanu köitnud filmistsenaristi, lastekirjaniku, dramatiseerija ning tõlkijana. Paul-Eerik Rummo luule ● "Kogutud luule„ ● "Ankruhiivaja" ● "Luuletused„ ● "Saatja aadress ja teised luuletused 1968– 1972" Paul-Eerik Rummo "Esimene vasikas" Ma seisan harkisjalu ja uudistan maailm. Mul on naljakas saba ja kaks suurt silma. Ja ma ei taha minna aia taha. Viivi Luik ●Sündis aastal 1946 Viljandimaal. ●Töötas masinakirjutaja, arhivaarina ja raamatukoguhoidjana. ●Kutseline kirjanik aastast 1967. ●Viivi Luik on ka viljakas lastekirjanik ning luuletõlkija. Viivi Luige luule ● "Ole kus oled„ ● "Taevaste tuul„ ● "Pilvede püha„ ● "Rängast rõõmust„ ● „Maapäälsed asjad" Viivi Luik "Sinilill" Kes küll metsa ära kaotas sinikirja siidikuue? Põõsa alla maha laotas riidetüki uhiuue? Kleiti rohelist kes kannab, väikest mütsi taevakarva?
ning küünarvars on paralleelne põrandaga · Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini · Sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad. · Õige kehaassend peab olema pingevaba ja mugav · Kirjutamise algasend poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid vaid kergelt puututades, pöidlad vahesõrmiste kohal. 14. Tööpingest vabanemise võtted Tööpingest vabanemiseks peaks masinakirjutaja arvutiga töötamise vahepeal tegema erinevaid harjutusi: silmadele, lõdvestavaid, sõrmedele. 15. Lõdvestusharjutused. · Küünarnukid laual, poolkõverdatud sõrmed lõdvestatud: raputada käsi randmeist · Käed all, sõrmed poolkõverdatud, raputa käsi küünarliigesest ning seejärel õlaliigestest · Käed kõrval, küünarvarred ja kämblad ülal: käed kukuvad randmeist, siis küünarnukkidest ning seejärel õlgadest.
selliseid ülesandeid, mille eest oleks vastutanud sekretär ise. Pilt tänapäeva sekretärist on väga erinev sellest, milline oli sekretär 70 aastat tagasi. Tänu uue tehnika kasutusele võtule on tööülesandeid võimalik täita paremini ja lühema ajaga ning see laseb sekretäridel muude nõudlikumate töödega tegeleda. Tänapäeval on peaaegu iga admistratiivse töö puhul ametinimetuses sõna sekretär. Tegelikult on kontoritöötaja ja masinakirjutaja töö väga erinev. Põhiline erinevus sekretäri ja masinakirjutaja vahel seisneb selles, et masinakirjutaja täidab vaid neid ülesandeid, mida talle antakse, siis sekretär ilmutab omapoolset initsiatiivi ja peale juhi poolt antavate ülesannete on tal ka omaena töö. 2. PARTNERLUS Juht ja sekretär teevad tegelikult ühte ja sedasama töö. See tähendab, et nii juhi kui sekretäri töö on keskendunud sama eesmärgi saavutamisele. Juhi ja sekretäri rolli täiendavad teineteist.
toitu. Välisministeeriumi esimeseks ametnikuks peetakse Ferdinand Kulli, 16.nov 1918 sai temast välisministeeriumi peasekretär.Eeskujuks oli Prantsuse välisministeerium, kus tööd juhtis peasekretär, ent ametlikes dokumentides nim teda sekretäriks Ent tema nimi ei seisnud kunagi VM(välisministeerium) palgalehel. EHK- esimesteks ametnikeks hoopis Alice Erjapea ja Helene Müllerstein. Välisministeerium asus 1918 dets 1921 Väike-Pärnu maanteel, Kolmanda ametnikuna alustas 1919 jaan masinakirjutaja Mary Veldt. Valitsuse 27. jaan 1919 otsusega hakati VMis välja andma välispasse, moodustati vastav osakond, kuhu asus tööle endine sõjaministeeriumiametnik, Alma Lindpere, kellest sai staazikaim töötaja. Alates 1.märts 1919 asus osakonda juhatama Herman Hellat. Välisministeeriumi töötajate arv kasvas novembriks 38ni. Ministeeriumi juhtisid välisminister ja tema abi (Piip). Ministeerium koosnes viiest allüksusest.
Ikkagi tolleaegne prominent! Vanaema pinginaaber oli aga helilooja Velmeti tütar Reet. Edasi läks elu vähehaaval natuke paremaks. Kolhoosis hakkas vanavanaema veidi rohkem teenima ja nad said peale leiva ja piima ka liha ja veel midagi paremat lubada. Keskkoolis käis vanaema kaks aastat ja siis katkestas selle,et tööle minna ja emale abiks olla.Tööle läks vanaema Põllumajandusministeeriumi. Algul oli ta seal sekretär ja masinakirjutaja ning hiljem kaadrialal töötaja.Õppima hakkas vanaema õhtukeskkoolis, et saada keskharidus.Linnas elas ta tädi juures. Nädalavahetustel ning puhkuse ajal käis maal emale abiks. Kõik puhkused oli vanaema oma ema eest tööl lüpsjana kolhoosilaudas. Tol ajal lüpsti veel käsitsi.Tema emal oli grupis neliteist lehma ja lüpsti veel kolm korda päevas. Vanavanaema sai siis puhata natuke ja hinge tõmmata. Peale selle oli vanaemal ka veel oma lehm, kellele tuli heina teha
Viimane tööotsa tõi talle paraku kaasa saatusliku kohtuasja, kuna ta ei nõustunud minema kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli kohtunud heledapäise masinakirjutaja Lindaga. Kaks üksildast hinge abiellusid ruttu pärast tutvumist. 1961. aastal sündis perre poeg Jürgen. Artur püüdis aktiivselt leida võimalusi avaldada oma luuletusi. Paraku oli see keeruline ja äraelamiseks tuli sageli teha juhutöid. Lisaks püüdis ta teha tõlketöid. Tema kõige viljakamad aastad langesid 1960. aastate alguspoolele. Töötu ja peaaegu alati rahutu Alliksaar veetis oma päevi enamasti Werneri ja ülikooli vanas kohvikus. Tema kodu põles maani maha 1960
Arvamus, et Stalin on inimesena silmatorkamatu ja värvitu ning tema vaimsed võimed piiratud, oli üsna levinud."1 Tegelikult oli Stalin juba varem näidanud, et ei karda lahendada probleeme jõu ja otsusekindlusega. ,,Juhtivatest bolsevikest oli Stalin kõige vägivaldsem. Tema kodusõjaaegsed terrorikampaaniad olid kohutavad."2 Heaks näiteks on Stalini tegutsemine Tsaritsõni linnas 1918. aastal. ,,Stalin koos Fjodor Allilujevi ja teismelisest masinakirjutaja Nadjaga saabus Tsaritsõni 6. aprillil soomusrongiga ja 400 punaväelase saatel ning leidis, et linnas valitsevad saamatus ja reetlikkus. Ta käskis kõik kontrrevolutsioonis kahtlustatavad maha lasta, näidates sellega, et tal on tõsi taga. ,,Tagala halastamatu puhastamine viidi läbi raudse käega," kirjutas Vorosilov. Lenin käskis olla veel ,,halastamatum ja julmem". Stalin vastas: ,,Võite kindel olla, et meie käsi ei värise." Seal jõudiski ta arusaamisele, et surm on
Kasutusel raadioefektid Ajastuooperit iseloomustab veel kaasaegsete tehniliste vahendite kasutamine laval. Nt. Valjuhääldid, millest kostab muusika (kas selles Johnny...). Grammofoni mängima panemine laval. Ka moodsad tantsud jõuavad lavale. Paul Hindemith (1895–1963) Süit „1922“ (Moodsatest tantsudest) Koomiline ooper „Päevauudised“ EE 1929 Tegevus toimub kaasajal, nagu ajastuooperis kohane. Ooper kujutas argipäevaseid tegelasi: büroojuhataja; masinakirjutaja • Peategelaste paar otsustab abielu lahutada, on üksteisest tüdinenud – vajavad kohtule põhjendust. • Laura ja Eduard pöörduvad büroosse, et leida põhjus. Härra Hermann büroost hakkab Laurale külge lööma = põhjus lahku minna. • Situatsioon jõuab ajalehtede esikaantele. Meediakeeris. • Lõpuks otsustavad Laura ja Eduard ikka kokku jääda. • *Laura aaria sooja vee varustuse eelistest – lauljanna vannis trikoos, aga paistab alasti.
Vahendajad aga võivad toimida mitmesugustel tasemetel, nagu arvutivõrkudeski: päris madalal füüsilisel kihil töötav järgur võimendab ja puhastab elektrivõnkumisi, ilma nendega edastatavatest andmetest midagi teadmata; kõrgematel protokollikihtidel on üha taiplikumad lüüsid, marsruuterid jne, mis võivad küll aru saada nt sellest, kuidas bittidest paketid moodustuvad, aga arvest ega ammugi mitte selle saatmise põhjustest ei tea ka nemad midagi. Järguriga sarnane on hea masinakirjutaja, kes töötab märgitasemel, kirjutades täpselt ümber käsikirjas olevad märgid. Mõnikord tohib ta ka ortograafiavead ära parandada, aga midagi rohkemat tema ülesannete hulka kindlasti ei kuulu. Sõnatasemel töötab sõnastiku abil üksiksõnu asendav tõlkija (ka niisuguseid tegutseb tõlketurul). Järgmisel, lausetasemel töötav tõlkija oskab juba sõnadest laused kokku lugeda ja sihtkeelsete lausetega asendada, kuid ei mõista endiselt nende sisu
annaabi.ee 
