16) Metalljahutajate ülesandeks valuvormides on: erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega. 19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si
Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged.
juhtimiseks 3. Toime alusel juhitavale elemendile a) vahetu toimega e otsesidega b) võimendajaga e kaudse toimega c) jälgivad süsteemid d) koormustundlikud e tagasisidega 4. Juhtimismeetodi alusel a) käsijuhtimisega b) poolautomaat-juhtimisega c) automaatjuhtimisega d) suhtlevad, programmeeritud juhtimisega 21. Mehhaanilised juhtimissüsteemid ja nende liigitus. Vanimad masinail kasutatavad juhtimissüsteemid ning kaasaegseis masinais kasut. neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse a) šarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid 22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1. Kompressor, mis käitatakse primaarselt jõuallikalt 2
Kahefaasilisi mähiseid kasutatakse eranditult mitmesuguste automaatseadmete mikromasinates Elektromotoorjõud Staatorimähise ühe juhtme emj. hetkväärtus: = Blv Sünkroonmasinas on v konstantne suurus, samuti l, siis =B * const Seega siinuselähedase emj. saamiseks peab vootihedus B õhupilus olema siinuseline Väljepoolustega masinates suurendatakse õhupilu poolusekinga servadel. Hea on suhe / = 1,5 ... 2 Peitpoolustega masinais saadakse B iseloom suhete valikuga rootori ümbermõõdul uuretega ja uureteta osa vahel. Suhe on tavaliselt 2/3 Vootiheduse jaotuskõver vaid läheneb siinusele ja sisaldab kõrgemaid harmoonilisi Kuna emj. kõver on sümmeetriline x- teljega, siis sisaldab see ainult paarituarvulisi kõrgemaid harmoonilisi (3, 5, 7, 11 jne.) Kolmefaasilise mähise põhi- ehk I harmoonilised on üksteisest nihutatud 120° elektrilise kraadi võrra:
69-Nimetage hüdrauliliste juhtimissüsteemide tüübid tööpõhimõtte järgi. a) Pumbaga juhtimissüsteem b) Pumbata juhtimissüsteem 70-Millised on pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised võrreldes hüdrosüsteemidega? Sujuv lülitus; võimalus energia akumuleerimiseks ressiiverisse; madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele; lihtsam hooldada; lekke korral ei saasta keskkonda 71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi? Jälgitavat süsteemi kasutatakse nende elementide juhtimiseks, millel on vaja muuta nende asendit, neid selles asendis hoida ning seejärel tagasi tuua algasendisse; samuti kasutatakse nende liikumiskiiruse reguleerimiseks. (nt võimendiga roolisüsteem) 72-Kuidas liigitatakse ehitusmasinate juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile? a) Otsene side
Hõõrderõngastega liide: a - rõngaspaari geomeetria, b- jõudude jaotus liites, c- kahe hammasratta kinnitusvariant mitme kruviga pingutades. 14.Tugi- ja kandedetailid (süstematiseeritud loetelu, otstarve) Teljed,võllid,tapid,laagrid,juhikud,korpused,kered,kronsteinid,toed. Pöörlemine masinais on võimalik tänu telgedele ja võllidele, mis pöörlevaid elemente kannavad ja juhivad ning laagreile, mis neid toetavad; sidurid on elemendid, millega on võimalik võlle (või nende osi) pöördemomendi edasiandmiseks sidestada. Võllid ja teljed: Teljed on pöörlevate detailide kandjad(nt.lapsevankri rattatelg,vaguni telg), võllid on lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged
Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise Hüdrauliliste juhtimissüsteemide eelisteks on nende suur töökindlus ja pikaealisus, töö täpsus, suured arendatavad juhtimisjõud ja seadmete suhteliselt väikesed mõõtmed. Puudusteks aga elementide valmistamise täpsus, töö jäikus, keerukas hooldamine, kõrgendatud nõuded elementide tugevusele ja tihenditele, keskkonnaohtlikkus võimalike lekete korral. 71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi? 72-Kuidas liigitatakse EM juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile? 73-Millised on ehitusmasinatel kasutatavad raamide tüübid? a) sarniir-liigend raamid ja b) jäigad raamid. 74-Mis on masina "krabi"-tüüpi liikumine? masin külg-ees liikumist,mida on hakatud nimetama "krabi- tüüpi" liikumiseks. 75-Mis ülesanne on masina vedrustusel? Vedrustuse ülesandeks on summutada vertikaalsuunalised võnkumised
Muutuva e-a tekitavad kiirendusega liikuvad, näit. võnkuvad elektrilaengud. Elektrisaastus kõrgepingeliinide mõjupiirkonnas ja mõjub eelkõige lastele. Laste leukeemiasse haigestumise risk. Täiskasvanute seas suurem risk - akuutne või krooniline lümfaatiline leukeemia, ajukasvajate oht. Kuvarid eritavad madala sagedusega elektromagnetkiirgust, võib põhjustada psüühilisi ja somaatilisi häireid VIBRATSIOON vibratsioon (lad, `värin', masinais, mehhanismides, konstruktsioonides jm. Toimuv mehaaniline värisemine vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine. üldvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale. kohtvibratsioon - mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele. Vibratsiooni iseloomustab võngete arv sekundis ja võnke amplituud ehk ulatus. Vibaratsiooni intensiivsust hinnatakse võnke nivoo järgi
õlisurve. Enamasti kasutatakse esimest viisi, kuna see lihtsustab masinate konstruktsiooni. Kandev õlikiht (õlikiil) tekib teise viisi puhul siis, kui hõõrdepinnad, on teineteise suhtes teatava nurga all. Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detaili pinnakiht purunemine. Selle järgi, mis on pinnakihi purunemise põhjuseks, eristatakse mitut kulumisliiki. Kulumine pindrebenemise tagajärjel tekib peamiselt
õlisurve. Enamasti kasutatakse esimest viisi, kuna see lihtsustab masinate konstruktsiooni. Kandev õlikiht (õlikiil) tekib teise viisi puhul siis, kui hõõrdepinnad, on teineteise suhtes teatava nurga all. Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detaili pinnakiht purunemine. Selle järgi, mis on pinnakihi purunemise põhjuseks, eristatakse mitut kulumisliiki. Kulumine pindrebenemise tagajärjel tekib peamiselt
annaabi.ee 
