Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mart Saar". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, opetaja, leelo, viljandimaa, gertrud, kristin, 1904, 1910, tartusse, peterburg, chopin, grieg, debussy, skrjabin, seminaris, muusikakoolis, pühendus, hinnangud, stipendium, ester, harri, halvatus, analüüsis, impressionismist, klaveriteosed, kuulamine, muuseum, bodyMart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan
LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris,
Pärast isa mängu kuulamist oli Mart orelisse nii kiindunud, et pika palumise järel toodi 1887.aastal ka Saarte koju orel. Ta alustas usinasti ise nooditundmist õppima ning harjutas igapäevaselt orelimängu. Raskuste tekkimisel palus ta abi oma isalt. Oma õpinguid alustas Mart Kaansoo vallakoolis, kuhu astudes oli ta juba vilunud orelimängija. Kuna kool asus kodust päris kaugel, tuli tal elada koolis ja healjuhul sai laupäeviti koju. Koolis käia talle ei meeldinud ja ega tal peale muusika muudes ainetes hästi ka ei läinud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: ,,Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Mitmeid kordi üritas Mart koolist ära joosta, kuid alati said suuremad poisid ta kätte. Kui kooli orel toodi hakkas ta sellel harjutama ja varsti esines ta hommikupalvustel ja laulutundides. Pärast seda hakkas poiss juba vaikselt koolis elavnema ja teistega sõbrunema.
Aastad 1932- 1943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel. Aastatel 1943- 1956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. 6 aastat enne surma tabas teda osaline halvatus. Mart Saare isatalus Hüpassaares on ka tema majamuuseum Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja ühendada vanamoodset rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. Click to edit Master text styles Second level Looming Third level Fourth level
Aastad 19321943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel ja 1972. aastal (9 aastat peale tema surma) avati seal Mart Saare majamuuseum. Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteksEster Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) jaekspressionismist (soololaul "Must lind"). Koorilaul
eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970-- 1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937-1941 konservatooriumis õppejõuna
õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet
..............................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg................................13 3. Hilisem elu.......................................................................................................................15 3.1. Cyrillus Kreegi hilisem elu......................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.4 Eesti Aleksandri-linnakoolis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8 1.5 Õpingud A.Kapi juures . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Peterburi konservatooriumis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2. Mart Saare edasine elu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .13 2.1 Tartus aastatel 1910 - 1921 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Tallinnas ja Hüpassaares aastatel 1921 -1930. . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 2.3 Hüpassaares aastatel 1930 - 1939. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 2.4 Tallinnas aastatel 1943 1963 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 3. Uurimus Mart Saarest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 3.1 Küsimustik . . .
Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära.
annaabi.ee 
