IPv6 aadressi muud eelised on kompaktne päis - see on vaid kaks korda suurem kui IPv4 päis aga samas on aadressid neli korda pikemad. Pakettide marsruutimine ● Pakettide marsruutimine toimub sihtarvuti IP aadressi abil. Marsruutimine toimub saatvas TCP/IP lõppseadmes ja marsruuteris. Mõlemal juhul peab saatva arvuti või marsruuteri internetikiht otsustama kuhu pakett edasi suunata. Selle otsuse tegemiseks saab internetikiht alginfo marsruutimistabelist. Kaks võimalikku edastusvarjanti: 1. Otseedastus (Direct delivery), mille puhul üks IP lõppseade saadab paketi teisele samas kohtvõrgusegmendis olevale lõppseadmele ja saatev seade adresseerib andmepaketi sihtarvuti MAC aadressiga. 2. Kaudne edastus (Indirect delivery) toimub üle vahendava seadme ehk marsruuteri sellisele sihtarvutile, mis ei ole samas kohtvõrgusegmendis. Sel juhul
1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart Andmeside kahe arvutivõrgu vahel toimib pakettidena. Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega,
1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart Andmeside kahe arvutivõrgu vahel toimib pakettidena. Iga pakett sisaldab informatsiooni selle kohta, millisest võrgust see tuleb ja millisesse võrku see minema peab. Nende aadresside järgi saab ruuter otsustada, kas paketi saatja ja vastuvõtja on ühes võrgus või on vastuvõtja saatjast erinevas võrgus. Kui alamvõrgust (nt. koduarvutist) on soov saavutada ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega,
kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee
tehakse otsus, kuhu pakett edasi saata. Marsruutimisprotokollide informatsiooni järgi tehakse valmis tabel. Algoritmi ei täideta iga paketi jaoks. Iga paketi jaoks võetakse informatsiooni tabelist ja kui tekib vajadus siis see tabel arvutatakse uuesti ümber ja siis edasine marsruutimine toimub läbi tabeli. Kui pakett saabub, siis vaadatakse aadressi välja või siis virtuaalkanali identifikaatori välja. Marsruutimisotsus tähendab seda, et vaadatakse marsruutimistabelist, mida paketiga edasi teha. See otsus tehakse tavaliselt üpris kiiresti, aga neid tabeleid tuleb teatud aja järel uuendada, kui need ei vasta enam võrgu tingimustele. Kui on adaptiivse marsruutimisega tegemist, siis marsruutimine üritab ennast kohandada võrgu olukordadele. Kui kusagil võrgus on ülekoormus, siis see tabel arvutatakse uuesti ja üritatakse seda ülekoormatud kohta vältida ja suunata liiklust kuskagilt mujalt kaudu. Võime kujutada ette võrku, kui ühte suurt graafi
määrab iga lingi VC numbri. Viimasena lisab iga ruuteri edastustabelisse uue rea. ● Andmeedastus - Kui ühendus on loodud, siis hakkavad pakettid tõka-tõka sõitma mööda ahelat ● VC teardown - Alustatakse kui saatja (või vastuvõtja) annavad võrgule teada, et soovivad ahela lõpetada. Võrgukiht annab end systemile (...otspunkti süsteemi?) teada, et oli soov lõpetada ja võtab ruuterite marsruutimistabelist vastavad read ära Virtuaalahel koosneb: ● Tee (path) algusest lõpuni (from source to destination), sari ühendustest ja ruuteritest ● VC numbrid - üks number iga lingi jaoks, mis tee peale jääb (need on need, mida pakett kannab dest. aadressi asemel, loe paar rida ülevalt). Iga “tee” mis viib ruuterist välja on link ja need on nummerdatud. ● Edastustabel, kus peab tee peale jäävaid VC numbrid. Kuna numbrid on eri
komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad
informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni Time-Division Multiplexing (TDM) is a type of digital or (rarely) analog multiplexing in which two or more signals or bit streams are transferred apparently kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk simultaneously as sub-channels in one communication channel, but physically are taking turns on the channel. The time domain is divided into several recurrent timeslots of Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja
marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik. 35. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi tasemel) Nagu teada, koosneb IP-aadress võrguosast ja hostiosast. Kui mingi võrgus olev seade tahab saata teisele arvutile teadet, mille aadressi võrguosa on sama kui saatjal, siis järelikult asub vastuvõtja samas võrgus ja datagramm saadetakse temani otse. Kui vastuvõtja asub teises võrgus, otsib saatja oma marsruutimistabelist välja temaga samas võrgus asuva ruuteri aadressi, mis on võimeline datagrammi toimetama vastuvõtjani (on ühendatud kas otse või läbi teiste ruuterite vastuvõtja võrguga). Ruuter võtab datagrammi vastu ja kui ta on otse ühendatud vastuvõtjaga, toimetab ta selle otse kohale. Kui ei ole, võtab ta enda marsruutimistabelist järgmise ruuteri aadressi ning saadab datagrammi sinna edasi, kuni datagramm jõuab lõpuks ruuterini, mis asub vastuvõtjaga samas lokaalvõrgus. 36. DHCP, NAT
Samuti suudab sild ühendada eri Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad piires. LAN kasutab jada andmeedastust ilma vahepealse tüüpi Ethernette, sest ta on säilita-ja-saada-edasi seade. Sillad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid andmete salvestuseta (mäluta) ja ilma edasisaatmise tehnikata. säilitavad filltreerimistabeleid, mida nad on võimelised iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis Siinivõrk (bus) – kõik arvutid asuvad ühe liini peal. Siinivõrgu õppima, neid ei pea reguleerima. Sildade kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk otstes asuvad terminaatorid, mis tagavad signaali leviku funktsioonid:1)Pakettide filtreerimine–mingid kaadrid jätta Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli magistraalkaablis
endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Omadused: o Iteratiivne - jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta o ise-lõpetav - ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks o asünkroonne - sõlmed ei pea ühes rütmis töötama
Domeenisisene või domeenidevaheline. Mõned marsruutimisalgoritmid töötavad ainult domeeni sees, teised aga nii domeeni sees kui ka domeenide vahel. Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks marsruutimiseks. Lüli olek või kaugusevektor. Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Mõõdustikud - Marsruutimistabelid sisaldavad mingeid edastusteed iseloomustavaid mõõte, mille alusel
siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. // 29. DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM ==> Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. // ==> Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise-lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). //
märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. // 29. DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM ==> Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. // ==> Omadused: Iteratiivne (Jätkub kuni ükski sõlm infot ei vaheta. See on ise- lõpetav, ei ole mingit signaali, mis selle seisma paneks), asünkroonne, jagatud (iga sõlm vahetab ainult oma naabrite vahemaade hinnanguid teiste sõlmedega). //
2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor
2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi
annaabi.ee 
