Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut.
Nii sildu kui ka marsruutereid nim. sageli lüüsideks (gateway - OSI 4.-7.kihis). Mikroarvutivõrkudes tähendab lüüs siiski tüüpiliselt masinat ja tarkvara, mis pakuvad kõigile võrgu tööjaamadele tsentraliseeritud ava, mis viib võrgust välja. Lüüse nim. ka andmesideserveriteks. 11.Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut
Wifi ruuter 22MHz võtab wifi enda alla. (switching). Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte kasutades marsruutimistabeleid (sisaldavad algoritmist Missuguse bitikiirusega jõuab digitv signaal kohale.21Mbit/sek sõltuvat mars.informatsiooni). Marsruutimisalgoritmide tüübid: 1*Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata.
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata. Marsruutimistabelid
Timeout peab olema pikem kui RTT (RTT:muutuv suurus). Kuna RTT pdevalt muutub, siis kasutatakse samuti kasutatakse ühenduse sulgemiseks. 35.Marsruuterid 44.Sillad, jaoturid, kommutaatorid 55.Tulemüürid Kaks ruuteri peamist funktsiooni: marsruutimisalgoritmide ja protokollide käimapanemine ja datagrammide ümberlülitamine Hub jaotur. Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid sissetulevatest väljaminevateks. Ruuter koosneb: sisend- ja väljundportist, protsessorist ja switching fabric'st
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmisliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata
Marsruutimine koosneb kahest põhilisest komponendist: optimaalse marsruutimistee kindlaksmääramine ja andmepakettide transport ehk kommuteerimine (switching). Kui andmepakettide transport on küllaltki triviaalne toiming, siis optimaalse marsruutimistee leidmine võib olla vägagi keerukas. Marsruutimistee kindlaksmääramisel kasutatakse mitmesuguseid erinevaid mõõte (algoritmiliste arvutuste resultaate, näiteks tee pikkust) või mõõtude kombinatsioone. Marsruutimisalgoritmide tarkvara arvutab optimaalse tee leidmiseks marsruutimismõõte. Tee määramiseks kasutavad marsruutimisalgoritmid marsruutimistabeleid, mis sisaldavad algoritmist sõltuvat marsruutimisinformatsiooni. Marsruutimisalgoritmid täidavad need tabelid mitmesuguse informatsiooniga. Näiteks tabel, kus igale võrgu numbrile on vastavusse seatud marsruuteri port, aitab marsruuterit otsustada, missugusesse porti missugune andmepakett suunata.
Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 24 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse.
Distance Vector protokolliga). Iga ASi välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse.
teha marsruuti läbi konkurendi ASi; osad teed jäävad välja reklaamimata) BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. Inter-AS: Administraatorid soovivad ülevaadet kes ja kuidas saadab infovoogusid üle tema võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi 35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1) Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2) Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1) Input port – realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2) Switching fabric – ühendab sisend- ja väljundpordid. 3) Output port – võtab paketid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse.
protokolliga). Iga ASi välislüüs saadab naabritele informatsiooni kogu tee kohta sihtpunkti. Naaber saab siis otsustada, kas kasutab seda teed või mitte. BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 38. Marsruuterid Marsruuterite kaks põhiülesannet on marsruutimisalgoritmide jooksutamine (RIP, OSPF, BGP) ning sissetuleva ja väljamineva lüli vahel datagrammide kommuteerimine (switching). Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab,
annaabi.ee 
