Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1
(Vikipeedia 2015) Kõige tavalisemalt kohatud parmuliigid Eestis saab jagada kolme rühma meelespidamimseks välimuse järgi. Kõige enam liike (perekonnad Tabanus, Atylotus, Hybomitra), nii väiksed kui suured, kuuluvad tüüpi kelle tiivad on läbipaistvad ning nende silmad on vöödilised. Perekonnal Chrysops jääb kehapikkus umbes sentimeetri piiridesse ning iseloomulikuks tunnuseks on neil tumedate laikudega tiivad. Silmad on sellel perekonnal täpilised, kirjud. Halle, marmorja tiivamustriga kolme parmu liiki perekonnast Haematopota tuntakse sõgelastena, kuna võivad rünnata soojadel öödel terve öö läbi. Lisaks on veel harva nähtav ning mesilast meenutav liik Heptatoma pellucens, kes on Eestis väga harva inimese läheduses. (Luig 2006) (Vikipeedia 2013) Eluviis Parmud tegutsevad vaid päeval, öösel poevad nad peitu ning nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel.
eemaldada. Lamba kaelatükk asub esiosas ning koosneb kaelakarbonaadist ja kaelakondist. Liha eraldamine kontidest on üsna keeruline tegevus. Samas on kondita kaelakarbonaad lambal küllalt väike ja seetõttu kasutatakse lamba kaela üldjuhul terve tükina, st mõlema rümbapoole kondiga kaelaosa ühes tükis, lõigatuna 23 cm viiludeks. Lamba kaela koos kondiga on hea ahjus küpsetada ja hautada, samuti võib sellest teha raguusid. Marmorja mustriga läbikasvanud kondita kaelaliha (kaelakarbonaad) sobib praadimiseks, hautamiseks, ühepajatoitudeks ja vormiroogadeks. Lamba koot (esi- ja tagakoot) on eriti populaarne just jõulude ajal. Sobib hästi keetmiseks, hautamiseks, ahjus küpsetamiseks, moorimiseks ja lõikudena praadimiseks. Koodiliha on kapsahautise väärt koostisosa näiteks käharpeakapsa või valge peakapsa hautise muudab lamba koot mõnusalt aromaatseks ja maitsvaks.
intensiivset külgpruunistumise teket ja arengut ümaramaterjalides. Intensiivsemalt areneb otspruunistumine külgpruunistumisest. Pruunistumine ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele. Halveneb välisilme ja mõningal võimalusel nõrgalt dünaamiline paindetugevus. 2.1.6. Maltspuidu mädanik Tekib värskeltraiutud võijalaltkuivanud puidus puitulagundavate seente toimel. Mädanik areneb ainult puu maltspuidus, okaspuudel kollakas või roosakas, lehtpuudel kirju marmorja mustriga. Ristlõikel avaldub eri suuruse ja kujuga laikudena või maltspuidu lauskahjustusena, pikilõigetel väljavenitatud laikude ja vöötidena või maltspuidu lauskahjustusena; areneb puidu kestval vääral säilitamisel, enamasti ümarpuidus, lehtpuudel järgneb tavaliselt pruunisusele ja võib ulatuda lülipuitu. Maltspuidu mädanikku liigitatakse kõva- ja pehme maltspuidu mädanikuks. 2.1.6.1. Kõva maltspuidu mädanik
Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil. Marmorsus tekib rasvkoe ladestumisel lihaskiudude vahele andes lihale marmorja välimuse, punaste lihaskiudude ja lihaskiukimpude vahel on heledad rasva triibud. Marmorsus on omane hea toitumusega veiselihale ning tõstab liha toiteväärtust. Sealiha puhul koguneb rasvkude enamasti naha alla ja kõhuõõnde, mitte lihaste sisse ja vahele. Hea marmorsusega on djuroki tõugu sigade liha, sellel lihal on kõrge (2,5-4%) intramuskulaarne rasvasisaldus. Konformatsioon iseloomustab searümba ehitust, erinevate kehaosade proportsiooni.
Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil. Marmorsus tekib rasvkoe ladestumisel lihaskiudude vahele andes lihale marmorja välimuse, punaste lihaskiudude ja lihaskiukimpude vahel on heledad rasva triibud. Marmorsus on omane hea toitumusega veiselihale ning tõstab liha toiteväärtust. Sealiha puhul koguneb rasvkude enamasti naha alla ja kõhuõõnde, mitte lihaste sisse ja vahele. Hea marmorsusega on djuroki tõugu sigade liha, sellel lihal on kõrge (2,5- 4%) intramuskulaarne rasvasisaldus. Konformatsioon iseloomustab searümba ehitust, erinevate kehaosade proportsiooni
Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud (krupoos-difretoidne koliti, krupoosne kopsupõletik). Tervistumise järel eritav loomad viirust kuni 10 kuu jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 32. Lammaste katarraalne palavik
Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud (krupoos-difretoidne koliti, krupoosne kopsupõletik). Tervistumise järel eritav loomad viirust kuni 10 kuu jooksul. Kroonilise kulu korral kestab haigus paar kuud (vahelduv kõhulahtisus, köha, naha ekseem). Lahanguleid. verevalumid lümfisõlmedes, neerudes, põrnas, põies ja kõris, infarktikolded põrnas, difteroidne koliti, täpp- ja triipverevalumid kõikides siseorganites, lümfisõlmed on suurenenud, tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 33.Lammaste katarraalne palavik
o Karvkate ja nahk o Hingamisorganid 65 KALAKASVATUSE ERIALA o Verevarustus o Magu o Meeleorganid Konstitutsioon isendile omased anatoomilised või füsioloogilised jooned või nende tüüp. Jaguneb: o Tihke o Toores o Kuiv o Õrn Toitumus e konditsioon 1) näitusekonditsioon väga ilusad kehavormid. Lihaskude vaheldub marmorja rasvkoega. Välimuselt väga ilusad, kuid ei oma head töövõimet 2) töökonditsioon hobused omavad parimat töövõimet, neil on hea treenitud lihaskude 3) sugukonditsioon parajas toitumuses, omavad parimat suguaktiivsust 4) mitterahuldav konditsioon nälginud, haige, hambutu, vana Kehapiirkonnad o pea o kael o turi o selg o lanne o tühemik
annaabi.ee 
