* Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid * 5) Mis on soo tähtsaim marjataim? * -Jõhvikas *Küsimused
tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide, orgaanilisi happeid
nimetatakse südamikuks. Vilja ülamisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jt. Koguluuvili areneb ühe õie mitmest liitumata emakast ja asetseb kumeral õiepõhjal. Niisugune on vaarika vili. Ka maasika vili on koguvili, mille moodustamisest võtab osa mahlakas paisunud õiepõhi. Vilja pinnal asetsevad seemnised. ( Pogen O. ( 1977) Meie marjad ) 2. Marjade liigid 2.1 Aedmaasikas Maasikas on maailma armastatuim ja enim kultiveeritud marjataim ning tema kohta on ka palju huvitavat kirjutada. Eriline koht on sellel marjal Põhjamaades, kus just maasikas toob suure suve. Aedmaasikad kasvatatakse kultuurtaimena peaaegu kogu maailmas. Ehkki nüüdisaegsed lugematud maasikasordid erinevad üksteisest marjade kuju, värvuse ja suuruse ning veel terve hulga muude omaduste poolest, põlvnevad need kõik ühistest esivanematest, kellest tuleb juttu õige pea ja päris põhjalikult. Ühine on aegmaasikatel ka maapealsete
- magustoiduna koos meega, - segatuna leivajahu sisse. Rikkaliku saagi korral tasub pohladest valmistada: - mahla, - siirupit, - keedist, - toormoosi, - zeleed, - likööri jm. Toiduainetööstuses leiavad pohlad laialdast kasutust: - erinevate jookide valmistamisel: - alates pudeliveest, - lõpetades kangema alkoholiga. Väärtuslik marjataim, hea meetaim. Lehed sobivad rahvameditsiinis ravimiks (põie- ja neeruhaigused). 25. Murakas väärtus, kasutamine. Murakad sisaldavad: - 3 4 korda enam C-vitamiini kui apelsin, - apelsinist kuni 10 korda rohkem beetakaroteeni, - parkaineid, - pektiinaineid, - sidrun- ja õunhapet, - suhkruid (3-6%), - pektiinaineid, - mineraalaineid (mangaani, vaske, kroomi, alumiiniumi,
(22.042012) 12. Harilik lodjapuu J. Annist, 2007, Ilupuud- ja põõsad, Lodjapuuu http://www.calmia.ee/Taimed/Lodjapuu/viyldinfo.htm 22.04.2012 Ilupõõsaste lõikamine, 2010 http://www.nokitse.ee/p%C3%BCsikud/ilup%C3%B5%C3%B5saste-l%C3%B5ikamine 22.04.2012 R. Sander, 2010, Lodjapuu on hinnatud marjataim http://www.aialeht.ee/news/aialeht/puudpoosad/article.php?id=28452185 24.04.2012 40 Lodjapuu lõikamine, 2011 http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine- hooldamine/loikamine/uldised-nouanded-loikamiseks-/lodjapuu-loikamine/ 24.04.2012 Harilik lodjapuu http://www.calmia.ee/Taimed/Lodjapuu/viyldinfo.htm 22.04.2012 13. Harilik pukspuu
ee/news/aialeht/puudpoosad/article.php?id=24449117 (viimati külastatud 17.04.2011). Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 (viimati külastatud 14.04.2011) Sander, R. 2010. Aialeht, ,,Vähenõudlik lumimari talub hästi pügamist". Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/puudpoosad/article.php?id=30999427 (viimati külastatud 17.04.2011). Sander, R., Talita, T. 2010. Lodjapuu on hinnatuim marjataim. Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/puudpoosad/article.php?id=28452185 (Viimati külastatud: 18.04.2011) Sarapuu, H. 1969. Puude ja põõsaste paljundamine. Valgus. Tallinn. Lk. 234, 268. Sarapuu, H. 1969. Puude ja põõsaste paljundamine. Valgus. Tallinn. Lk. 234, 268. Seemnemaailm, 2008. Hõbepuu. Kättesaadav: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php? GID=281 (viimati külastatud 17.04.2011). Seemnemaailm, 2011. Aedhortensia Hydrangea paniculata. Kättesaadav:
04.2013) SA Järvselja õppe- ja katsemetskond. Harilik tuhkpuu. Kättesaadav http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=344 (viimati külastatud 18.04.2013) Sander, R. 2009. Jugapuu, Maaleht, 08.01. Kättesaadav http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/jugapuu.d?id=23964033 Sander, R. 2009. Südametemurdja deutsia. Kättesaadav http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/article.php?id=23969089 (viimati külastatud 16.04.2013) Sander, R. Aialeht. 2010. Lodjapuu on hinnatud marjataim. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/puudpoosad/lodjapuu-on-hinnatud-marjataim.d? id=28452185 (viimati külastatud 29.04.2013) Sander, R.,2011,101 Eesti puud ja põõsad, Varrak, Tallinn Sarapuu, H. 1969. Puude ja põõsaste paljundamine. Tallinn. Valgus. 265 lk Sarapuu, H. 1983. Puud ja põõsad haljastuses. Tallinn. Valgus. Seemnemaailm, 2008. Hõbepuu. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=281 (viimati külastatud 18.04.2013). Seemnemaailm
Viljad: ümarad, kuni 1,5 cm läbimõõduga tumesinised marjad, mis on kaetud sinaka vahakirmega, söödavad, tumeda, tugevasti värviva mahlaga, sisaldavad kuni 30 munajat, punakaspruuni seemet, varisevad peale valmimist üsna kähku, VII-VIII. Seemneid paljundavad linnud marjade söömisega, siiski põhiliselt paljunevad taimed vegetatiivselt. Tahab kasvamiseks happelist pinnast ja puittaimede varju, täisvalguses hävib üsna kiiresti. Mustikas on väärtuslik marjataim, mille tolmeldajateks on putukad, mustikaõite nektar sisaldab kuni 20 % suhkruid. Keskmine saak on umbes 200 kg marju hektarilt. Meil sagedased hilised öökülmad mustika õitsemise ajal võivad saagi tihti hävitada. Kuivatatud marjad on ravimiks mao- ja soolehaiguste puhul, marju kasutati ka kangaste värvimiseks. Marjad sisaldavad kuni 7 % suhkruid, 1,2 % erinevaid happeid, kuni 1,4 % parkaineid, pektiini, värvaineid jm
Rabamuraks on kahekojaline, 5-30 cm kõrge püsik pika, peene, haruneva risoomiga. Varred üheaastased, püstised, 2-3 ümarneerja voltis varrelehega. Õied viietised, varre tipul üksikult, ühesugulised. Õied valged, 3-3,5 cm läbimõõdus. Rabamuraks õitseb mais ja juunis. Viljaks on vaarikasarnased lihakad koguluuviljad, mis on valminult oranzkollased ja väga maitsvad. Viljad valmivad juulis ja augustis. Kasutamine: rabamurakas on väärtuslik marjataim, teda nimetatakse ka põhjamaa apelsiiniks, kuna on sama värvi, sama mahlakas ja sisaldab samu vitamiine kui apelsiin. Rabamuraka marjad on algul rohekaskollased, siis punased ja küpselt oranzkollased. Korjata tuleks ainult küpseid marju, sest siis on nad täisväärtus- likud. Murakatest valmistatakse keediseid, kompotte, dzemme; tehakse likööre. Marju, lehti ja juuri on rahvameditsiinis kasutatud diureetilise vahendina.
annaabi.ee 
