Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid need ununesid sinna mitmeks päevaks. Kui perenaisel savipotti toimetuste jaoks vaja läks, siis olevat ta seal olnud mahlaga janu kustutanud. Mahl polnud küll suurem asi, kuid tuju tõusis. Nii olevat sündinud esimene vein.
Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt.
Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega
hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. 4. Veinide liigitus Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid
serveerida pehme punase Burgundy veini või kuiva valge veiniga. Rikkalikud dessertveinid on sageli looritatud puuviljade maitsega, millega viinamarjad oma kasvuruumi jagavad ja seetõttu sobivad nad omavahel ideaalselt. Kas dessertveinid peaksid sobituma söögikorra magusama lõpuosaga või olema ise magustoiduks on vaieldav küsimus. Veini liigid ja stiilid Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinipiirkonnad Maailma veinipiirkonnad jäävad reeglina 35. ja 50. paralleeli vahele ning see on ka üsna ainuke tõsine iseloomustaja mis neid ühendab
viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Viinamarjakasvatus. Iga viinamarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud tugevalt kolme komponendiga. ü PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et saada parimat tulemust. ü
1.3 Veinitrendid Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas leidub palju erinevaid veinisorte ning seega on raske kindlaid trende määrata. Inimestel on erinevad maitsed: osadele meeldivad kuivad, teistele poolkuivad ning mõndadele magusad veinid. Samuti on maitseeelistused erinevad värvide hulgas. Värvuse järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Kõige levinumad on punased ning valged veinid. Veini puhul on kõige olulisem liigitamine marjasordi järgi, suhksusisalduse või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Peale tavaliste veinide, leidub veel vahuveine, kuhu on kunstlikult gaasid sisse lisatud ning sampanjasid, kuhu on mullid looduslikult sissetekkinud. Kindlat veinitrendi on tänapäeva ühiskonnas raske määrata. Seda sellepärast, et inimeste maitsed on erinevad, teisalt aga seepärast, et erinevad veinid kuuluvad erinevatesse hinnaklassi. Sagel tuleb ette, et kui ühe veinipiirkonna hinnad tõusevad, siis hakkavad
Umbria maatükke omandama, sest tänu paremale kliimale õnnestub seal valmistada paremate maitseomadustega valget veini. Järjest enam juhtub, et tuntud Toscana veinitootjad viivad oma tammevaatides fermenteeritava valge veini tootmise üle Umbriasse ning märgistavad oma veini - Umbria IGT. Latium Abruzzo Abruzzo piirkonna hinnatuim viinamarjasort on Montepulciano. Pärast marjade pressimist jahutavad uuendusmeelsed veinitootjad selle marjasordi mahla külma veega. Mahla värvus muutub eredaks, aroom intensiivseks. On saanud tavaks, et Montepulciano veini laagerdatakse väiksemates tammevaatides, mis rikastavad selle aroomi tanniininootidega. Abruzzo piirkonnas valmistatakse valget veini enamasti trebbiano viinamarjadest. Tänapäevast veini rikastavad lisaks tammevaadis laagerdumisele lisandunud aroomile enamasti tsitrusviljade, lille-, õuna- ja ürdiaroom. Selle maitse on täiuslik ka täiendava laagerdamiseta. Campaania
Euroopas seda veini nime all müüa ei tohi. C. Eiswein Viinamarjadel lastakse üle küpseda. Korje ja pressimine toimub külma ilmaga (min 8 °C), et tagada pressimisel vaid ainsana vedelaks jäänud kõrge suhkrusisaldusega marja keskosa mahla kättesaamine. Sellest ülimagusast mahlast kääritatakse vein. D. Kangestatud veinid. Portvein, serri, madeira, banylus, maury jt. Fermenteeritakse kuiv vein, käärimine peatatakse veinile kange alkoholi (kvaliteetveinide puhul sama marjasordi destillaat) lisamisega. Kange alkohol annab ka varajases staadiumis peatatud magusale veinile säilitamiseks nõutava alkoholisisalduse (max 22% vol). Arendamiseks kasutatakse laagerdust roostevabast terasest mahutites, suuri või väikeseid tammevaate, oksüdeerimist, solera meetodit jne. 3. Veinide klassifitseerimine Veinide klassifitseerimine kvaliteeditaseme põhjal Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1
viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Kangeks alkoholiks peetakse jooke, mille alkoholi sisaldus on vähemalt 22%. Kangeteks alkohoolideks on brändid, calvados, dzinnid, konjakid,liköörid, muu piiritusjoogid, rummid, viskid ja viin.
annaabi.ee 
