Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutanud tegurid Loodusvarade majandamise ökonoomika Koostaja: Kati Zoobel Sissejuhatus Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) 1.nov 1991 hakkas kehtima maareformi seadus- selle eesmärk oli anda maa eraomandisse ja soov luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tänaseks on Maa-ameti andmetel reformimata alla 10% maismaast. Põllumajanduse kokkutõmbumine 90ndatel avaldas mõju ka põllumaa kasutusele 90ndate algus hakkas põllumajandusmaa kasutus vähenema, aastal 1990 oli Eesti põllumaa pindala 1115,9 tuhat hektarit, 1995. aastal 873,8 tuhat/ha
saavutades tipu 2001. aastal, mil Eestis kasvatati õunu ja pirne 10,5 tuhandel hektaril, kirsse ja ploome 2,6 tuhandel ning marju 5,4 tuhandel. 2008. aastaks oli puuviljaaedade pind vähenenud üle kahe korra, marjaaedade oma poolteist korda. Saaki mõjutavad ka paljud muud tegurid, ilmastik, väetamine, tolmlemine. Mõned puuviljad kannavad saaki üleaasta. Joonisel 8 on näha 1990-2008. aastal saadud puuvilja- ja marjasaak. Allikas: [PM06: Viljapuu- ja marjaaiad] Joonis 8. Puuvilja- ja marjasaak Eestis aastatel 1990-2008, tuhat tonni Nagu näha, on saagid pidevalt vähenenud. Kui 1993. aastal saadi õunu ja pirne 40 000 tonni, siis 2008. aastal kõigest 2300 tonni. Jooniselt on ka näha, et õunte ja pirnide saagikus kõigub 2-aastase perioodi vältel, mis ongi seletatav üleaasta kandvate sortidega. Kirssidel ja ploomidel suuri iga-aastasi kõikumisi ei ole, on mõned saakide suurenemise perioodid 1993. aastal ja selle sajandi algul
statistikaameti andmebaasist. Mittekasutatav põllumajandusmaa (põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes) kasutamise kõikumine on olnud kõige suurem, viimastel aastatel on hakanud selle suurus taas vähenema. Põllumaa kasutamine on alates EL liitumisest olnud suhteliselt kõikuv ja põllumajandusmaa (hõlmab kahte eelnimetatud ning lisaks viljapuu- ja marjaaiad, looduslikke (püsi)rohumaid) on alates EL liitumise hetkest olnud siiski tõusev. Maa-ameti (2013) andmetel on Eestis registreeritud 4 127 597,3 hektarit maad ning, 2013 Statistikaameti (2014) andmete seisuga on sellest 965 907 põllumajandusmaad. Statistikaamet (2014) defineerib põllumajandusmaad kui vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh
aega. Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem. Kartul, mis hakkas ulatuslikumalt levima 19.sajandil, nõudis sügavamalt haritud ja väetatud põldu. Sõnnik veeti kartulipõllule kevadel ja künti seejärel mulda. Kartulimaa harimisel ja vagude ajamisel oli peamiseks tööriistaks harkader.
Tabel 2. Põllumajandusettevõtete tootmistüüpide klassifikatsioon Eestis Tüüp Tootmissuund Peamise tootmissuuna kirjeldus A 13-Taimekasvatus Teravili, õli- ja valgukultuurid 14 Peamised põllukultuurid 60 Segataimekasvatus B 20-Aiandus Köögivili, lilled, maasikad D 32-Püsikultuurid Puuvilja- ja marjaaiad, muud püsikultuurid 34 Mitmesugused püsikultuurid kombineeritult E 41-Piimatootmine Piimakari F 42-Loomakasvatus Lihaveised 43 Piimakari, lisaks lihaveised 44 Lambad, kitsed, muud karjatatavad loomad
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus on üks neljast põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetmest, millele on Euroopa Nõukogu määruse 1698/2005 lisas sätestatud maksimaalne suurus hektari kohta: üheaastaste kultuuride hektari kohta 600 (siia gruppi arvestatakse teravilja-, õli- ja kiukultuurid, kaunviljad, rühvelkultuurid, köögiviljakultuurid ja mustkesa); mitmeaastaste kultuuride hektari kohta 900 (siia gruppi arvestatakse kõik ravim-ja maitsetaimed ning viljapuu- ja marjaaiad); muu maakasutuse puhul 450 (siia gruppi arvestatakse kõik PR, LR, P+heintaimed ja PLK maad). Kui taotleja ületab toetust taotledes hektari kohta makstavat maksimaalset piirmäära, siis ületava osa eest taotlejale toetust ei maksta. Oluline on siinjuures märkida, et hektari kohta makstavat toetust vaadatakse kokku kogu taotletud põllumajandusliku keskkonnatoetuse peale (keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku
4. Põllumajandusettevõtte majanduslikku tegevust iseloomustavad näitajad: a) kogutoodangut iseloomustavad näitajad b) sissetulekuid iseloomustavad näitajad c) tootmiskulusid iseloomustavad näitajadd) ettevõtte maksustamist iseloomustavad näitajad 14. Maastatistika ülesanded. Maade kasut. isel. näitajad. Maafondi dünaamika. maa liigitatakse pm kasut. otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks 1.põllumajandusmaa (põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa); 2.mittepõllumajandusmaa. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Põllumajandusmaa vähenemise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et asulate ja linnade territooriumid suurenevad põllumajandusmaa arvelt. Maa kvaliteedi näitajaks on muldade kvaliteet. Seega omab maa erinevat põllumajanduslikku väärtust. Järelikult maa kvaliteeti iseloomustavaks näitajaks on põllumaa hind
c) tootmiskulusid iseloomustavad näitajadd) ettevõtte maksustamist iseloomustavad näitajad Maastatistika ülesanded. Maade kasutamist iseloomustavad näitajad. Maafondi dünaamika.Maa on esmaseks ja põhiliseks tootmisressursiks põllumajanduslikus tootmises. Maa liigitatakse põllumajandusliku kasutamise otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks:a) põllumajandusmaa b) mittepõllumajandusmaa Põllumajandusmaa omakorda liigitatakse järgmiselt: a) põllumaa b) viljapuu- ja marjaaiad c) loodulik rohumaa Maakasutust iseloomustavad näitajad: Vaadeldaval perioodil on muutumatuks jäänud territoorium, metsamaa ja vee all olev maa. 1998.a. põllumajanduslik maa vähenes 17 tuhande ha võrra ja vastavalt sama suuruse võrra suurenes muu maa. Põllumajanduslik maa vähenes nii põllumaa, vilja- ja marjaaedade ja loodusliku rohumaa arvel. Maa kui ressurss on alati piiratud, sest maismaa ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria
statistiliste näitajate süstematiseerimise põhimõtteid. 24. Maastatistika. Maade kasutamist iseloomustavad näitajad. Maafondi dünaamika. Maa on esmaseks ja põhiliseks tootmisressursiks põllumajanduslikus tootmises. Maa liigitatakse põllumajandusliku kasutamise otstarbe järgi järgmisteks kõlvikuteks: a) Põllumajandusmaa; b) Mittepõllumajandusmaa. Põllumajandusmaa omakorda liigitatakse järgmiselt: a) Põllumaa; b) Viljapuu- ja marjaaiad; c) Looduslik rohumaa. d) maa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, kuid mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Eestis kasutatava maa kvaliteeti iseloomustatava näitaja hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest. Looduslikku viljakust iseloomustava hindepunkti algväärtust on korrigeeritud vastavalt maadel tehtud kultuurtehnilistele töödele. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli (punkti)
3) jõumasinad ja seadmed (traktorid, elektrigeneraatorid jt); 4) töömasinad ja seadmed (põllutöömasinad ja riistad, seadmed ja agregaadid jt) 5) transpordivahendid (autode ja järelvankrite kõik liigid jt); 6) mõõteaparaadid ja tööriistad ning laboratooriumide sisustus; 7) tootmis- ja majandusinventar (töölaud, majapidamisesemed jms); 8) tööloomad (hobused); 9) produktiivloomad (põhikarja veised, sead, hobused v.a tööhobused); 10) mitmeaastased istandikud (puuvilja- ja marjaaiad jt); 11) muud põhivarad. Põhivarade liigitus tootmisprotsessist osavõtu järgi: 1) tootmise põhivarad-põllumajanduslikud, põllumajandusvälised (tööstuse, ehituse, kaubanduse varad), üldmajanduslikud (transpordivahendid, materjalilaod); 2) tootmisvälised (mittetootmislikud) põhivarad elamud, haldusasutuste hooned. Põhivarade üksikute rühmade vahelist suhet nimetatakse nende struktuuriks, jaguneb: 1.Tootmise põhivarad
annaabi.ee 
