JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem ...
Polar Bear Kristjan Paal 6.c The polar bear (Ursus maritimus) is a bear native largely within the Arctic Circle encompassing the Arctic Ocean, its surrounding seas and surrounding land masses. It is the world's largest land carnivore and also the largest bear, together with the omnivorous Kodiak bear, which is approximately the same size. A boar (adult male) weighs around 350 700 kg (7701,500 l while a sow (adult female) is about half that size. Although it is closely related to the brown bear, it has evolved to occupy a narrower ecological
Polar bear Ursus maritimus or the "sea bear." Polar bears live near the circumpolar at north in areas where they can hunt seals at open leads. Scientists estimate that there are between 22000 to 27000 polar bears. Its closest relative is the brown bear. Adult male polar bears are 2,5 to 3 meters tall. They weigh 250 to 770 kilograms. Adult female bears are smaller. They are about 1,8 to 2,5 meters tall and weigh 90 to 320 kilograms. Polar bears usually eat seals usually the ringed seasl, but sometimes the bearded
..................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Jääkaru on levinud põhjapoolkera polaaraladel
isegi Norra rannikul. (2) Jääkaru levila Allikas: (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ommons/2/24/Polar_bear_range_map.p ng) 6 6. Looduskaitse Jääkaru, Ursus maritimus, on punase raamatu haavatavate liikide loetelus. On märgata, et kliimamuutus mõjutab jääkarusid ja nende asumisalasid merejääl, takistades saagi püüdmist ja pesapaikadesse jõudmist. Jääkarusid ohustavad ka püsivad orgaanilised saasteained, mille kumuleerumine võib organismis häirida närvitalitlust, sigimist ja immuunsüsteemi. Tänapäeval reguleeritakse jääkarude küttimist, ehkki mõnel pool lastakse neid ülemäära palju. (3)
jääkaru kõrgus võib olla kuni 3 m ja nende kaal võib ulatuda kuni 770 kg. Karude karvkate on kohastunud ideaalselt külma Arktilise kliimaga ja valge värvus tagab ümbruskonda sulandumise. Suurema osa elust veedetakse jääl põhitoitu hülgeid küttides, kuid jääkarud on võimelised sööma ka taimtoitu. Jääkarud on ohustatud liik ja paljudes kohtades on nad kaitse all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral. Jääkaru on suurim maismaal elutsev kiskja. Isased isendid võivad kaaluda 250-770 kg, emased isendid kaaluvad seevastu ainult pool sellest massist. Püsti tõustes võivad isased jääkarud olla 2,5 kuni 3 m kõrgused.
harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens. Suur taim talub hästi pügamist. Väiksemasse aeda sobivad paremini suure läätspuu rippuvate okstega leinavormid.
• Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus- observing-the-ice-norway_0103.aspx Kasutatud allikad • Kirsimäe, K. & T. Hang, 2008/09. Jää geoloogiline tegevus, liustikud. TÜ õppematerjal,
• Kuidas võiks polaarjää ja liustike sulamine mõjutada Eesti inimest? Peter Prokosch kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus- observing-the-ice-norway_0103.aspx Kas Anto Raukasel on õigus? “Astronoomilistest faktoritest tulenevalt saabub uus jääaeg kui mitte varem, siis kindlasti 60 000 aasta pärast, mil üheaegselt esinevad kolm tegurit: - Maa asetseb oma orbiidil Päikesest kõige kaugemal, ajal, kui põhjapoolkeral algab suvi. - Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim. - Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim. “ Loe lisaks: A
Arktika on põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus. Arktikasse kuuluvaiks loetakse alasid, kus juulikuu keskmine õhutemperatuur ei ületa +10 °C. Arktika pindala on ligikaudu 27 miljonit km². Arktikale on iseloomulikud madalad suvised temperatuurid, miinuskraadides aasta keskmine õhutemperatuur, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond. Arktikas elavad loomad Jääkaru Jääkaru (Ursus maritimus) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Jääkaru on levinud Põhjapoolkera polaaraladel. Jääkaru on maailma suurim maismaakiskija. Ta sulab täielikult kokku lumise ümbrusega. Karvkatte värvus võib varieeruda valgest kollaseni. Jääkarud on hästi kohanenud eluks Arktika jäise keskkonna tingimustes. Nad on äärmiselt tugevad ning on kiire sammuga võimelised läbima pikki vahemaid. Karu
Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris). Üks haruldasemaid taimi, kelle hea käekäigu eest Eestis Lahemaa rahvuspark hoolt kannab, on siberi piimikas. Liigi kolmest leikohast asuvad kaks siin, kusjuures üks neist on Eesti suurim ja parimas seisundis
2.2. Kirjuta kolm looduse eluta osa tegurit, mis mõjutavad metsakoosluses organisme. Muld, õhk, vesi Ülesanne 3. 3.1. Lõpeta lause. Biosfäär on Maa see osa, mida asustavad elusorganismid . 3.2. Kirjuta biosfääri osad ja iga osa juurde kaks organismi, kes seal elavad või sealt toitu otsivad. Õhk- linnud, putukad Maa ülemine osa- karu, jänes Vesi- kala, konn --- 31 Ülesanne 4. Täida ülesanne. 4.1. Jääkaru ladinakeelne nimi on Ursus maritimus. Kuidas nimetatakse ladina keeles perekonda, kuhu kuuluvad karud? See on Ursus 4.2. Vaata ülesande kaardilt, kus jääkarud elavad. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Kaart: Jääkaru ja pingviinide levila. Põhja- poolkera, 4.3. Loe tekst läbi, uuri ülesande graafikut ja vasta seejärel küsimustele. Elusolendite populatsioonid sõltuvad nende elupaiga keskkonnatingimustest. Populatsioonid on elujõulised, kui tingimused on head. Jääkarud on suured kiskjad,
annaabi.ee 
