JÜRI VILMS Elulugu • Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907
Ta sündis Nikolai I vanima pojana. Aleksander sai tolle aja kohta tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamise. Sõjandus huvitas teda vähe. Ta oli heasüdamilik ja õrna hingega. Aleksandri varasem elu andis vähe märki tema potensiaalist, et temast saab suur reformaator. Tema isa valitsemiseajal, surus riik igasugust mõttevabadust ja eraalgatust. 1841. aastal abiellus ta Hesseni suurhertsogi Ludwig II tütre Maximilienne Wilhelmine Mariega, keda hakati tundma Maria Aleksandrovana nime all. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Aleksander astus troonile pärast oma isa surma. Tema esimene valitsemise aasta oli oli pühendatud Krimmi sõja jätkamisele ning pärast Sevastopoli langemist rahuläbirääkimistele. Nikolai I ohverdas kõik, et näidata Venemaast sõjaliselt võimsat riiki, kuid Krimmi sõda näitas selle plaani ebaõnnestumist. Seega oli tarvis rakendada uut süsteemi.
kui salaküttidest talupojad olid mets tühjaks varastanud ning talupojad lepivad Wepsiga kokku värvida tavaline siga mustaks ja leida auneitsi. Wepsi vennapoeg Stanislaus on Wepsile võlgu ning kuna külas kuurvürsti polnud nähtub laseb Weps Stanislausil esineda kuurvürstina. Samal ajal ei tohi linnukaupleja Adam Kristeliga kihluda, kuna tolle isa ei luba. Kristelit nähakse Stanislausi jahimajakesse sisenemas ja sellest rääitakse Adamile, kes seepeale otsustab, et tema abiellub hoopis Mariega (külatüdrukusk ümberriietunud vürstinna). Kristel tunneb Stanislausi õukonna ees ära ning kogu intriig paljastatakse, Adam saab teada, et Kristel ei petnudki teda ning nad abielluvad.5 1 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 2 Rahvusooper Estonia, Linnukaupleja, kava, 04.02.2018 3 G. Kaskla, T. Truuvert, Eest Etsüklopeedia, Marko Matvere http://entsyklopeedia.ee/artikkel/matvere_marko3 (25.03.2018) 4 Vikipeedia, Marko Matvere https://et.wikipedia
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja
Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa ,,MUTTI" 7.) Under ja Antson 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta puistas voodisse talle roosiõisi ja täitis kõik tema soovid. Adson käis igalpool Mariega kaasas, oli tema saatja. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Järgnevalt sidus oma elu Marie Atsoniga, nende abielu varmistati 1924. aastal. 1944. Aasta septembris põgenesid nad Rootsi. 8.) Underi luule 1927-1930 o 928 HÄÄL VARJUST. o 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. o 1929 ÕNNEVARJUTUS. o 1930 LAGEDA TAEVA ALL. 9.) Õnnevarjutus
lausa vaimselt haige inimesena. Ometigi panid need samad vastukõlad mind Meursaulti mõistma, mitte et ma mõistaks heaks inimese tapmist ning ükskõiksust teiste vastu. Ma ei sooviks sarnaneda Meursaultiga, lihtsalt hakkasin mõistma tema olemust. Meursault sattus kohtusse ning aina rohkem kasutati tema ükskõiksust tema vastu, talle heideti ette tema suhtumist ema matustesse, samuti räägiti suhtest Mariega, mis sai kiiresti alguse peale tema ema surma. Siiski ei teadnud keegi, missugune inimene Meursault on. Ta ei valetanud, ei teeselnud, ütles alati seda mida ta tundis ja mõtles, ta oli aus. Ometigi ei sobinud see ühiskonnale, inimesed mõistsid ta hukka, kuna ta ei nutnud oma ema matustel. Miks peavad inimesed kõik üksteisega sarnanema, kuuluma massi? On ju ka teistsuguseid. Camuse teos näitab, et ühiskond ei võta vastu teistsuguseid, kõik peab olema allutatud mingisugustele reeglitele
Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13). Anna arvas, et teda koheldakse kui külalist, mitte nagu sugulast. Samuti leidis ta, et Julius on jutukamaks muutunud. Teine peatükk Annale tulid külla tema sõbranna Marie ja Genaadi. Julius tegi Liinale ettepaneku teatrisse minna. Julius avas raamatu (päeviku taoline raamat) ning lootis, et suudab sinna üle pika aja sissekande teha. Lapse kaotus oli talle nii raskelt mõjunud, et ta kriipsugi ei kirjutanud. Koos pere, Genaadi ja Mariega käidi teatris. Seal kohtuti Marie vennaga (mässumeelne ja naisteröövel). Julius oli etenduses pettunud. Õhtul mainis Julius laste saamist ning kartis, et tegi sellega Emiliele haiget. Tegelikult oli Emiliel sellise jutu üle hea meel. Kolmas peatükk Juliusel oli koolis ühe klassiga probleeme ning see jäi teda terveks päevaks painama. Õhtul sai ta aga meeldiva üllatuse osaliseks kui Sagrits külla tuli. Julius ei tundnud teda esialgu äragi. Sagritsast oli saanud raamatupidaja
Samal ajal , kui Berta , Barker ja Mathias Marie kodupoole sõidsid , olid Tody ja Jonny lõpuks otsustanud siiski keed mitte osta ja kuna neil hakkas Michellest kahju , siis nad üritasid teda köitest tema käte ümber vabastada . Need olid ta kätele jätnud juba sügav punase jälje . Kui Yanne ja Marie avastasid et Jonny ja Tody üritavad päästa Michellei , käskis Yanne neil koheselt kaduda . ta muidugi ei mõelnud selle peale et kui politsei peaks tulema , siis jäävad nemad kahekesi Mariega süüdi , sest Jonnyst ja Todyst pole ühtegi märki . Tody ja Jonny kadusidki Jonny eestvedamisel sündmuspaigalt . Mõni hetk hiljem kui nad olid jõudnud juba järgmise maja nurgataha saabusid Mathias , Barker ja Berta . Nad jooksid kiiresti ülesse ning koputasid uksele . Yanne ning Marie arvasid et need on Jonny ja Tody , kes olid muutnud oma meelt ning tahtsid siiski keed osta . Yanne avas ukse , ning seal seisis Mathias , kes vehkis tema nina all oma ametimärgiga
paatide valmistamist. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma ,,võtja ,, juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis. Ükskord tööd tehes, rääkis Taavi Jullile, kuidas ta oli olnud meremees ja et Jullistki võiks saada meremees. Sel ajal haigestub Liisu ning Luisi jääb teda koos Liisu õe Mariega hooldama. Kord saabus nende sadamasse pisike kaubalaev, mille kapteniks oli Sergei. Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale. Ta satub Tallinna ja Soome, kohtub Tallinnas isaga, kes oli pere omal ajal maha jätnud, ning naaseb koos temaga külasse. Kuna niigi väikses elamises on rohkelt inimesi, läks Jull Kristiinelt küsima, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud
portreede ja embleemidega. Apollo salong on põhiruumiks Grand Apartment-ile sellepärast, et see oli algselt monarhia riigi kambriks. (1) 2.3 Louis XVI naised Louis XVI esimene armastus oli Maria Mancini. Ta oli cardinal Mazarini nõbu. Maria oli hea haridusega ja andis Louis-le huvi kirjanduse vastu. Louis oli temasse armunud ja nad oli mitu aastat koos, kuni Louis pidi abielluma Marie-Therese-ga Austriast. (4) Abielu Mariega oli tema jaoks väga raske samm. Louis-e armastus Maria Mancini vastu oli nii suur, et ta oleks tahtnud temaga abielluda, vaatamata sellele et ta oli kuningas. Peale Marie Theresa-ga abiellumist ta pühendas ennast naisele ja aasta pärast sündis neil tütar. Hiljem hakkas ta liigselt tähelepanu pöörama õukonna naistele. Üks tema armukestest oli tema enese venna naine- Henrietta Inglismaalt. Louis XVI oli mõjuvõimas mees Euroopas ja iga naine unistas olla tema armuke. (4)
Ta rkis oma loo, kuidas oli kaitsenud Indreku omakseid ja teisi maainimesi. Nad jtsid Timofeiga liigutavalt hvasti. Indrekul oli oma heateo prast rmus ning lks seda ka Viljasoole rkima. Viljasoo oli aga revil, sest oli leidnud Marie juurest vra mehe. Ta lubas et ei anna neile enam sentigi ning maksab Bstri raha tagasi tema prijatele. Tegelikult oli vras mees alati Mariet hirmutanud ning kui Viljasoo mehe peale vikest kaklust majast vlja viskas, otsustas ta siiski Mariega kooselu jtkata. 23. peatkk Kik valmistusid lemaalisele kongressile. Emand Lohk ootas viimsetpeva. Indrek sattus kord Kristiga koos koju minema, kui viimane tahtis kuulda kike Indreku rahalaenamisest ning sdurist. Nad rkisid veel ndsusest ja ndsakssaamisest. Indrek tles, et revolutsiooniajal ei tohiks kedagi uskuda ega usaldada. 24. peatkk lemaaline kongress oli nd toimunud. Loodeti, et nd hakatakse tegutsema. Indrek lks tormisel l koju ning kuna torm oli testi tugev, sai ta pihta
6. Vürst rääkis neile veel ühe pika loo. Ta rääkis sellest kui ta sveitsis ühes külas oli. Seal oli üks tüdruk Marie , kes oli vaene ja teda pidas üleval tema ema. Kord võrgutas üks kaupmees Marie ära ja nad lahkusid linnast, kuid üsna pea jättis kaupmees Marie maha. Kui Marie tagasi linna tuli , siis hakkasid kõik teda vihkama ta taga kiusama. Kuid Vürst , kes õpetas seal lapsi, rääkis lastega ja lapsed leppisid ära Mariega... Lõpus ütles Vürst ka , mida ta tütarte nägudest välja luges. 7. Vürst lõpetas oma jutuajamise. Kindrali proua käis peale et ta ka noorima tütre kohta iseloomustuseks midagi ütleks, sest ta oli pere kõige ilusam tütar. Vürstil ei jäänud muud üle kui seda soovi rahuldada.Vürst võrdles teda Nastasjaga ja rääkis kogemata välja fakti , et Kindralile oli saadetud Nastasja pilt. Kindraliproua ja tütred tahtsid seda näha ja saatsid Vürsti sellele järele.
elukutse kavatsustega nooruk, nüüd aga allakäinud transportöörist joodik. Selgub, et Serge’i joomise peamiseks põhjuseks on see, et ta peale tüdruksõbra Yvonne’i (Michèle Méritz) rasestamist temaga abiellus, kuid laps sündis puudega ja suri peagi. Nüüd on Yvonne teist korda rase ja nii Serge kui kogu küla usuvad, et sama saatus kordub. Hoiatustest hoolimata hakkab François kohtuma külalitsi staatuses oleva 17-aastase Mariega (Bernadette Lafont), kuid peagi ta mõistab, et peamiseks südamerahu andvaks eesmärgiks peaks olema Serge’i madalseisust välja aitamine. See ülesanne muutub oodatust raskemaks, kuna Serge tunneb vana sõbra ees üha kasvavat häbi ning nii Yvonne kui mõned teised külaelanikud arvavad, et François’l oleks parem hoopis lahkuda, enne kui ta olukorra veel hullemaks teeb. Olles esmalt vaadanud teisi Prantsuse uue laine filme, saan täielikult aru, miks „Nägusa
ka Liiv, Paul Pinna (näitleja). Suhted Carli ja Marie vahel pole head, mehel kultuurihuvi pole. Marie ei lase sel end heidutada. Pinge kasvab, kuniks 1913, kui avatakse uus Estonia teater, toimub suur õhtu, kus maja on rahvast täis, satub sinna ka Artur Adson, sünnikohaks Sänna (Sänna trubaduur). Adson armub jäägitult. Edasipidi saab ka temast Underi salongi pidev külastaja, kes otsib võimalust Mariele meeldida. Adsoni suur soov on Mariega abielluda. Marie on veel aga abielus, 1916 arutatakse lahutust, kuid Carl ei anna. 1917 asutatakse Siuru, mille presidendiks saab Under. Adson oli mõõdukas ja väljapeetud, usaldusväärne, samas naised tahavad ka särtsu, mees mõjub kuivalt. Teenisid raha tuluõhtul. Ilmuvad esimesed luulekogud 1917 „Sonetid“- oli nii edukas, et paari kuu pärast anti välja ka teine trükk 1918 „Eelõitseng“ ja „Sinine puri“- enesekesksed- intiimsed, avameelsed ja erootilised
annaabi.ee 
