ja ei aktsepteeri mingeid asenduskaupu margieelistus tähendab, et sihttarbijad valivad tavaliselt teiste seast ühe konkreetse margi margi tundmine tähendab, et tarbijad mäletavad antud marginime margi mittetundmisega tegemist siis, kui tarbijad ei mäleta antud marginime margi tagasilükkamise korral tarbijad tunnevad konkreetset margitoodet, kuid keelduvad seda ostmast turu segmentimine tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm turu segment sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatu turundusmeetmetele hind rahasumma, mida tarbija peab maksma toote omandamiseks
BRÄND Tooted on need, mida ettevõte valmistab, brändid on ned, mida tarbija ostab. Väidetavalt luuakse maailmas iga päev 10 000 brändi. Bränd on nime, sõna, pildi ja disaini ühendus, mis identsifeerib kauba ja eristab seda konkureeritavatsest kaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET. Omadused: Kaubal on objektiivsed omadused(kauba- disaini ja pakendikesksed, pmst need, mida saame mõõta, hinnata, katsuda) ning subjektiivsed omadused(psüühilises reaaluses imidz, kujutlused, maine) Bränd on hea mitte emotsionaalsete ja mittematerjaalsete omaduste poolest. Koos moodustavad beed BRÄNDI kui margitoote omadused. Tunnused Brändi materiaalsed omadused: toode, selle pakend, hind Brändi mittemateriaalsed omadused: logo, pakendi kujundus, imago, personaalsus.
Inimesel peab olema võimalus ERISTADA Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Bränd Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentsikaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET toode teenus organisatsioon sündmus geograafiline paik Brändi mõiste on kujunenud nn mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Üldistavalt võib brändi mõistet käsitleda kui tarbijatele ja huvigruppidele kujundatud kollektiivset kogemust kauba või ettevõtte väärtustest ja omadustest. Samuti võib öelda, et brändi näol on tegemist strateegilise positsioneerimise
Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Bränd Väidetavalt luuakse maailma iga päev 10 000 uut brändi. “Tooted on need, mida ettevõte valmistab; brändid on need, mida tarbija ostab.” Brand/bränd: Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentskaupadest. Tähistab ka nn. margitoodet. Brändi mõiste on kujunenud nn. mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Omadused: Objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed). Subjektiivsed omadused: avalik arvamus kauba kohta, maine ning imidž, kujutlused kaubast ja selle omadustest, mis moodustavad teatava psüühilise reaalsuse. Koos moodustavad need brändi kui margitoote omadused. Tunnused: Brändi materiaalsed tunnused – toode, selle pakend, hind.
erinevaid ärritajaid käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub viimastele ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmusega, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks pole välistatud võimalus, et tarbija tingitud reaktsioon käivitub
margitruudus eksisteerib, kui tarbijad on absoluutselt lojaalsed antud margile ja ei aktsepteeri mingeid asenduskaupu; margieelistus tähendab, et sihttarbijad valivad tavaliselt teiste seast ühe konkreetse margi; margi tundmine tähendab, et tarbijad mäletavad antud marginime; margi mittetundmisega on tegemist siis, kui tarbijad ei mäleta antud marginime; margi tagasilükkamise korral tarbijad tunnevad konkreetset margitoodet, kuid keelduvad seda ostmast. 4. OSTUKÄITUMINE Tarbija on isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: on vähem sõltuv majanduslikust ja sotsiaalsest taustast ning tavadest; on haritud, ei soovi olla manipuleeritav; valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi.
Positsioneerimise võimalused Õige positsioneering võib olla olulisemaid põhjusi, et üks kaubamärk või teenus on konkurentide kaubamärkidest edukam, sel on kindel koht tarbija teadvuses ning see suudab tagada seatud eesmärgid ja ootused tulemi osas. Joonis 1: Positsioneerimine kui turundusstrateegia osa BRÄND Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentskaupadest. (Ph.Kotler) Tähistab ka nn. MARGITOODET Toode Teenus Isik Organisatsioon Sündmus Geograafiline paik ... Aga see pole tänapäeva mõistes enam kõik ... Philip Kotler: Brände iseloomustab nimi, spetsiifiline kujundus ning märgiline tunnus, asi ise vastab mingitele määratud kriteeriumidele (mis on ja mida teeb). Suuremal või vähemal määral liigitame me sellised tooted nn
käsitlema ühetähenduslikena ja nende suhtes ka ühtviisi käituma. Protsess on analoogne füsioloog I. Pavlovi tuntud katsega, milles koeral sülg ei eritunud mitte ainult põhiärritaja (toit) nägemisel, vaid ka kõrvalise ärritaja (kellahelin) mõjul, kui mõlemaid oli eelnevalt pikemat aega koos korratud. Samasuguseid tingitud reaktsioone on võimalik tekitada inimeste juures. Näiteks, kui tarbija ostab korduvalt mingit margitoodet, mis pole talle kunagi valmistanud pettumust, siis marginime laiendamisel uutele toodetele kandub edasi ka usaldus, kuigi neid pole võib-olla proovitudki. Seostava õppimisviisi põhimõtteks on varasemate positiivsete emotsioonide (sündmused, värvikombinatsioonid, muusika, sümbolid, sotsiaalne staatus jne.) sidumine tootega. Vaatamata seose tekkimise kontrollitavusele jääb seose suund kontrollimatuks. Näiteks
annaabi.ee 
