Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et saada vaid halbu uudiseid: sakslased tulevad. Tänu Vabadussõjale eesti rahvas siiski sai oma soovi- oma riigi. Vabariigi tulekuga valiti Viljandis ka linnapea, kelleks sai August Maramaa. Linnapea sooviks oli, et tema linn oleks ilusaim ning edukaim kogu riigis. Kuigi alguses Viljandi ja linnajuht justkui üksteisega läbi ei saanud, leidsid nad lõpuks ühise keele ning Maramaa suutis Viljandis läbi viia mitmeid oma ideid ja uuendusi. Kuigi Maramaa pidi leppima sellega, et ta kunagi ei saanud Viljandi linna täieõiguslikuks ,,elanikuks", sest linn ja selle elanikud ei olnud tema jaoks valmis, ta siiski armastas Viljandit kõiges selle ilus ja inetuses
automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid
rütmihäireid juba umbes 15%. Rütmihäirete tekke ohtu suurendavad südame isheemiatõbi, südameinfarkt, klapivead ja muud südamehaigused (Mäkijärvi jt 2010). Peamiselt haige ravimise aspektist lähtudes klassifitseeritakse südame rütmihäireid kahte suurde rühma - tahhükardilisteks ja bradükardilisteks arütmiateks, sest tahhükardilisi rütmihäireid ravitakse nn. antiarütmikumidega, mis on üldiselt vastunäidustatud bradükardiliste rütmihäirete korral (Maramaa 1991). Rütmihäirete ravi põhineb nendel leidudel, mis tulevad esile patsiendi anamneesist, kliinilistest uuringutest, EKG-st, ehhokardiograafiast ja muudest uuringutest. Terve südame rütmihäirete prognoos on hea ja nende ravi sümptomaatiline. Kui aga patsiendil on leitud südamehaigus või südame struktuuri viga, on rütmihäirete ravil prognostiline tähtsus. Tähtis on ka põhihaiguse õige ja küllalaadne ravi (Mäkijärvi jt 2010). .
aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid. Viljandis on hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel, kui linnapeaks oli August Maramaa. Puiesteede peamised puuliigid on harilikud tammed, pärnad, kased, männid, jne. Kõige suursugusemad alleed on Maramaa puiesteel ja Lembitu puiesteel. Võõrliikidest on istutatud ameerika lehise (Köleri allee) ning ebatsuuga allee (Uuel tn). Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. 1.3 Sümbolid LIPP koosneb kahest võrdsest laiust helesinine (üleval) ja valge. VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2
A.H. Tammsaare Järva- XXI VILJANDI Muuseum Viikingite Küla Eeden Madisel PÄRIMUSMUUSIKA Vargamäel Pärnu Ooper FESTIVAL (FOLK) August Maramaa Pokumaa Kadrioru Tasku keskus Taasiseseisvus paraad skulptuur kunstimuuseu Nõmme Seikluspark Barclay de Tolly m Kaubamaja Laulupeod Kubija Lendoravarada monument Kohtla Otepää Seikluspark
ilma selleta ei suuda rakud talitleda. 8 Kasutatud kirjandus Aasma, K. Suvel tehissüdame saanud inimene suri // SL Õhtuleht. 2010. 15. oktoober EE 6, 1996. Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Tallinn Jaagant, U. Esimene patsient Eestis sai tehissüdame // Eesti Päevaleht. 2010. 15. juuni. Kingisepp, P. H. 2001. Inimese füsioloogia. Tartu Ülikool, Tartu Laanepere, E. Südamestimulaator // Eesti Päevaleht. 1996. 16. aprill. Maramaa Kliinik. Kolesterool. http://www.maramaakliinik.ee/public/Microsoft_ Word_Kolesterool_uus.pdf. [2010, mai 11] Vique, J. 2004. Inimkeha atlas. Trak Pen 9 LISA 1 FOTO 1 Südame stimulaator FOTO 2 Tehissüda 10
seisund letaalselt. Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Vahel on rütmihäire südamehaiguse ainsaks väljenduseks, kuid üksnes rütmihäire põhjal ei saa kunagi kindlalt öelda, millise haigusega täpselt tegu on. Südame rütmihäirete vältimiseks, tuleb hoida oma süda tervena, kontrollida seda pidevalt, mitte oodata kuni midagi kuskilt tunda annab. KASUTATUD MATERJAL Maramaa, S (1991) ,,Südame rütmihäired" (Tartu) http://arst.ee/?sid=25eae7a4b1945c4e02c878dff85fdd0c1&act=show_article&id=4944 http://www.tervispluss.ee/orb.aw?class=document&action=print§ion=24439
ja 2. klassile (1932). Kodulootundide jaoks kõikide koolide poolt aksepteeritud õpperaamatu väljaandmiseni ei jõutud. Matemaatikaõpikute koostamisel võeti aluseks rahvusvahelised kogemused, kuid peeti kinni ka eesti kooli vanadest traditsioonidest. Alguses tugineti tsaariaegsetele kooliprogrammidele, kuid arvestati ka töökooli printsiipe. Juba venestamise ajal 6 aritmeetikaõpikuid kirjutanud August Maramaa (Merfeldt) oli üks viljakamaid autoreid ka noores Eesti Vabariigis. Temalt ilmus 1921-1925a. kuueosaline ,,Aritmeetika ülesannete kogu" ja see oli mõeldud kõikide algkooliklasside tarbeks. Algkooli ajalookursus oli üles ehitatud lineaarsel printsiibil: 4.klassis käsitleti sündmusi vanimast ajast rahvaste rändamiseni, 5.klassis keskaega kuni orduaja lõpuni, 6.klassis ajajärku Liivi süjast Eesti iseseisvumiseni. Loodusõpetus algas 4
varjutada teie sobivaid omadusi. Kui te siiski otsustate ettevõtlusega tegelema hakata, siis peate kogu oma tähelepanu sellele pühendama. · Tulemus 40 ja vähem Mitterahuldav. Unustage oma unistused iseseisvusest, see pole teie jaoks. Parem kui te leiaksite ja hoiaksite oma mugavat ja kindlat töökohta. 5 Ülevaade ettevõtlusest: Malle Vahtramäe FIE Vitspunutised Kontakt telef. 53307705 Maramaa küla, Tartu vald www.vitsake/punutised.ee Visioon säilitada vitspunutiste tegemise rahvuslikku traditsiooni ja pakkuda innovaatlisi tooteid. Olla aastal 2018 vitspunutiste tootja, kelle on välja kujunenud oma kindel klientuuur ja oma niss. Missioon pakkuda kliendile kvaliteetset ja konkurentsivõimelist toodet, mis oma olemuselt on looduslik, ökoloogiline ja samas praktiline. Täiendada oma teadmisi ja olla arenguvõimeline.
mööblit ka kaasa viia. Koduses majapidamises mittevajalikke, kuid kasutuskõlblikke esemeid, nagu mööbel, elektri- ja gaasipliidid, pesu- ja õmblusmasinad, nõud, hobivahendid, raamatud, mänguasjad jne (v.a riided), saab ära anda ka Tartu Majaomanike ühingu Taaskasutuskeskusesse (aadressil Jaamamõisa 30) ning Tartu Taaskasutuskeskus (aadress Puiestee 114). Aia- ja haljastusjäätmeid võtab elanikelt vastu OÜ Fasetra, kelle kompostimisplats asub Tartu vallas Maramaa külas kolm kilomeetrit Tartu linna piirist. Ka saavad elanikud haljastusjäätmeid viia keskkonnajaamadesse. Aardlapalu prügila territooriumile on rajatud kompostimisväljak, mille pindala on ~0,6 ha ja seal on kavas hakata kompostima Tartu linna rohejäätmeid ja teisi orgaanilisi jäätmeid. Kompostimisväljak on projekteeritud vastu võtma ~3000 t jäätmeid aastas ning kavas on 13
Hermanni poolt tunnustatud). Järgmistes "Postimehe" numbrites ilmunud Miina Luha luuletusi järjestikku, kuni selle nime tagant Georg Eduard Luiga välja vaatas. Hermanni pahameel olnud muidugi suur. Puhtajakirjanduslik kaastöö põhjustas Luigale nagu ka paljudele teistele tolleaegsetele eesti kirjameestele mõnegi ebameeldivuse. Ühe kohtuteemalise kirjutise tõttu "Eesti Postimehes" keelati tal koguni vallakoolmeistri ameti pidamine. 1887 aga valis Maramaa vald Tartumaal ta oma kooliõpetajaks. Selle kõrval kujunes Luigal tihedam läbikäimine "Olevikuga" ja 1890. aasta sügisel kutsus Ado Grenzstein Luiga "Oleviku" toimetusse, kus ta sai oma esimesed ajakirjaniku tuleristsed koos Juhan Liivi ja Karl Eduard Söödiga. Tulnud tagasi Venemaalt, kust ta pidevalt Eestisse ajakirjanduslikku kaastööd saatis, sidus Georg Eduard Luiga end lõplikult ajakirjandusega. 1901 sai temast "Ristirahva
annaabi.ee 
