Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. 10.Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine (kehatemperatuur alla 39 kraadi, eriti 37 kraadi või alla) Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 mlternespiima. 18 h jooksul. Terne vajadus ühel jootmiskorral: 50 ml iga kehamassi kg kohta Näit. väike tall, 3 kg 150 ml ternest keskmine tall, 4 kg 200 ml ternest suur tall, 5 kg 250 ml ternest Glükoosi süstimine kõhuõõnde Talledele, kes vanemad kui 5 h · Talledele, kellel pea maas, lihased värisevad · 50 ml
Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui sünnijärgselt on tall väga nõrk ja ta ei saa utelt ternespiima, siis võib tekkida tallede alajahtumine ehk hüpotermia. Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml ternespiima. Sünnijärgselt soovitatakse talle nabanöör joodiga desinfitseerida. Alates teisest elupäevast tall identifitseeritakse, vajadusel kastreeritakse ja kärbitakse sabad kasutades selleks vastavaid tange ja kummirõngaid. Mahetootmises on kummirõngastega kastreerimine ja sabade kärpimine keelatud
Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui sünnijärgselt on tall väga nõrk ja ta ei saa utelt ternespiima, siis võib tekkida tallede alajahtumine ehk hüpotermia. Hüpotermilisteks talledeks loetakse tallesid, kelle kehatemperatuur on langenud alla 37 kraadi. Selliste tallede keha tuleb üles soojendada ning nendele antakse maosondiga ternespiima. Ühel jootmiskorral on tallele vajalik ternespiima kogus 50 mg kehamassi kilogrammi kohta ehk 4 kg tall vajab ühel jootmiskorral 200 ml ternespiima. Sünnijärgselt soovitatakse talle nabanöör joodiga desinfitseerida. Alates teisest elupäevast tall identifitseeritakse, vajadusel kastreeritakse ja kärbitakse sabad kasutades selleks vastavaid tange ja kummirõngaid. Mahetootmises on kummirõngastega kastreerimine ja sabade kärpimine keelatud.
Oluline on mõõta iga probleemse talle kehatemperatuuri. Hüpotermiline tall sureb, kui talle ei osutata abi. Hüpotermiaks loetakse seisundit, kus tallel on 37 kraadi või madalam temperatuur. Ravi sõltub talle kehatemperatuurist ja tema vanusest. Kui ei ole kindel, kui vana on loom, siis eelda alati et ta on rohkem kui 6 tundi. Kui talle temp 37 kraadi või rohkem siis ta ei vaja ülessoojendamist, vaid hõõrutakse ta kuivaks ja antakse talle maosondiga piima. 3 korda päevas peaks andma ternespiima. Kui talle temp on alla 37 kraadi, siis ta ei ime ise enam piima, teda on tarvis kõigepealt soojendada. Tuleb jälgida, et neid mitte üle soojendada, normaalne temperatuur on 38-39 kraadi. Peale seda võib talle tagasi ema juurde panna, kuid tuleb jälgida. Kui tall on teadvusetu ei tasu teda soojendada ega sööta enne, kui ei ole süstitud glükoosi. Isegi 20 kraadise kehatemperatuuriga tallesid on võimalik elustada. Need lambad ei saa
hooldada nõrku tallesid; probleemiks eelkõige väikese (alla 3kg) sünnimassiga jõuetud talled. Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. 7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. 4 Tallede võõrutamine on iga-aastane protseduur, kus talled eraldatakse uttedest ning
lakutakse ema poolt kuivaks. Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse põhjused: abordid ja surnultsünnid, tallede külmumine ja nälgimine, nakkushaigused. Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 2
Poegimisjärgne tallede hooldamine Mida on vaja teha tallega peale sündi? 50 1. Anda utele kuivaks lakkumiseks; 2. Kontrollida, kas utel on ternest ja kas see on tallele kättesaadav; 3. Nabanööri desinfitseerimine joodiga nabanöör kastetakse joodipurgis; 4. Talle paigutamine koos utega individuaalsulgu (1,2 × 1,2 m) minimaalselt 12 päevaks; 5. Terne andmine maosondiga, kui vaja. 2 elupäeval: 1. Talle identifitseerimine kõrvamärgiga või sälkimisega; 2. Saba amputeerimine ja jäärtallede kastreerimine kummirõngastega; 3. Talledele E vitamiini ja seleeni manustamine (kas suu kaudu süstlaga või süstimisega naha alla) NB! Hügieen Alates 10ndast elupäevast kindlustada talledele lisasöötmisala, kus söödetakse talledele jõusöödasegu (toorproteiini sisaldus 16%) kuni võõrutamiseni. 3.5. Tallede võõrutamine ja võõrdetallede pidamine
· Noorloomadele Vitfoss/Aidamees Tiinusmineraal CA:P 6/1 · Deutsche Vilomix, Anu Ait OÜ- pangemineraal ÖKO CA:P 4/1 · Kitsede poegimine · Sarnaselt lammastega peab ka kitsed poegimisjärgselt eraldama koos talledega eraldi sulgu, kus ta saab talled kuivaks lakkuda ja talled turvaliselt ternespiima imeda · Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist · Kui talled nõrgad, et ei tõuse püsti, siis peaks andma maosondiga ternespiima · Poegimisaegne töökorraldus · Olenemata sellest, kas uted poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud kits peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib kitse ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust
annaabi.ee 
