1.Neeruarterid (aa. renales), kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse. 2.Neerupealiste arterid (aa. suprarenales), suhteliselt peened, kuid väga tähtsad 3.Munandi- või munasarjaarterid (aa. testiculares resp. ovaricae) 4.5 – 6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale, jne. b. Aordi kõhuosa paaritud harud: 1.Kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus): kõige jämedam haru, algab peaaegu kohe vahelihase alt ja hargneb kolmeks suureks haruks: pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter. 1.1. Pärismaksaarter (a. hepatica propria), vt. maks! 1.2.Maoarter (tegelikult vasak maoarter ) – annab harud mao suurele kõverikule. 1.3. Põrnaarter (a. lienalis) – varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele. 2. Ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior): varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt. 3. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica inferior): algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega
küünarluuveenid, kodarluuveenid, kämblaveenid, sõrmeveenid, venoossed pihukaared Välimine niudekaar, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, tallaarterid, tallakaar, pöiaarterid Põrnarter, maoarter, maksaarter, neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter,
) (joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine ümbritsev veen, keskne ümbritsev veen, süva reieveen, mulgustav veen) · Joonis lk 172 + tv joonis 9 123. Kõhuõõne arterid. (Joonisel: alumised vahelihasearterid*, kõhuõõnetüvi, põrnaarter, ühismaksaarter, maoarter, aort, ülemine kinnistiarter, keskne neerupealisarter*, neeruarter, munandiarter(munasarjaarter), alumine kinnistiarter, ühisniudearter.) · Joonis lk 164 + tv joonis 6 124. Kõhuõõne veenid. Joonisel: alumine õõnesveen, maksaveenid, maksa veenikapillaarid, värativeen, vasak maoveen, parem maoveen*, põrnaveen, vasak neeruveen*, alumine kinnistiveen, ülemine kinnistiveen, ühisniudeveen, sisemine niudeveen, välimine niudeveen. · Joonis lk 174 + tv joonis 10 125
TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid.
TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid.
jaotatakse paarilisteks ja paarituteks. Aordi kõhuosa paarilised harud: · neeruarterid - kõige jämedamad paarilised harud, viivad verd neerudesse · neerupealiste arterid suhteliselt peened, kuid väga tähtsad · munandi- või munasarjaarterid · 5-6 paari nimmeartereid kõhu tagaseinale Aordi kõhuosa paaritud harud: · kõhuõõnetüvi kõige jämedam haru, algab vahelihaste alt ja hargneb mitmeks suureks haruks, tähtsamad on pärismaksaarter, maoarter ja põrnaarter pärismaksaarter maoarter (vasak maoarter) annab harud mao suurele kõverikule põrnaarter varustab verega põrna, annab harusid ka pankreasele · ülemine kinnistiarter varustab verega kogu peensoolt, lisaks umbsoolt, ülenevat- ja ristikäärsoolt · alumine kinnistiarter algab eelmistest tunduvalt allpool, varustab verega alanevat käärsoolt, sigmakäärsoolt ja pärasoole ülaosa
ta on organismi kui ühtse terviku lahutamatu osa. Närvisüsteem on organismis toimuvate eluprotsesside peamine regulaator. 7. Süda ja veresoonkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk.184-231) 7.1. Veresooned Inimese kehas ringlemisel voolab veri südamesse ja südamest välja veresooni mööda. Veresooni, mis algavad südamest ning viivad verd elunditesse ja kudedesse nimetatakse arteriteks (kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne). Arterid, väljudes südamest, muutuvad järjest peenemaks - moodustuvad arterioolid, edasi kulgedes ahenevad veelgi, muutudes verekapillaarideks (kopsu verekapillaarid, ülakeha verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.). Verekapillaarid kogunevad ja liituvad taas suuremateks soonteks - veenuliteks ja edasi veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad:
(kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad paarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 30 126) Kõhuõõne veenid Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni
112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast
112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne seinade varustus verega) ja vistseraalsed harud kõhuõõne elunditele (jagunevad ppaarituteks ja paarilisteks arteri harudeks) Paarisarterid: keskne neerupealisarter, neeruarterid, munandi või munasarja arterid. Paaritud arterid: kõhuaort, kõhuõõnetüvi, mis annab kolmele suurele organile oma harud 1) maksaarter 2) maoarter 3) põrnaarter need kõik saavad ühest tüvest oma vere. 1) Ülemine kinnistiarter (varustab kogu peensoolt, kõhunäärme alumist osa, käärsoolt)) 2) Alumine kinnistiarter (varustab jämesoole osa). 60 Veenid: Värativeenisüsteem, see kogub venoosse vere kokku paaritutest elunditest paaritusse värativeeni, millesse suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast
annaabi.ee 
