Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav. Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil. Pärast manseti asetamist leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ning pannakse manseti alumise serva kõrgusele stetoskoobi otsik. Seejärel tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku. Kui rõhk ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgmiselt avatakse ventiil, mis asub balooni juures ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokku hoitud arterit. Verevool selles arterilõigus läheb kiiremaks ning tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad heid e Korotkovi toonid. Manomeetri näit fikseerib toonide ilmumist. Selline näit vastab süstoolsel e arteriaalsele vererõhule. Rõhu edaspidisel
Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti almise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, ku isee ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt alandatakse rõhku, verevooluga selles arterilõigus kaasnvead helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus
enamasti kasutatakse arteriaalse vererõhu mõõtmisel ja tuntuim on Korotkovi meetod. Selleks asetatakse sügmomanomeetriga ühendatud mansett ümber õlavarre õlavarrearteri kohal, südame kõrgusel, milles saab rõhku tõsta kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sinna ststoskoobi otsik. Tõstes nüüd masetis rõhku kuni see ületab arterisisese vererõhu, siis sulgub mansetialune arter, kus verevool lakkab. Avatakse ventiil ja alandatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkususrutud arterit, verevool kiireneb ja tekivad keerisvoolud ja kaasuvad nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumise fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele(arteriaalsele) rõhule. Rõhu edeasisel langetamisel Korotkovi toonid algul tugevneva ja siis kaovad. Toonide kadumise hetkel
mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonid alul
Inimesel viiakse veresoonde manomeetriga ühendatud kanüül. Kaudsel mõõtmisel-mitteinvasiivne-avaldatakse veresoonele vasturõhku veresoont ümbritsevate kudede kaudu. Kasutatakse vererõhu vasturõhu põhimõtet. Korotkovi meetod-mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmanomeetri abil. Õlavarrearter ümber asetatakse manomeetriga ühendatud mansett. Leitakse arteri asukoht, asetatakse stetoskoobi otsik. Tõstetakse manseti rõhku kuni see ületab arterisese rõhu, mansetialune arter sulgub,verevool lakkab. Avatakse ventiil, langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Atreriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri arterit, verevool kireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad Korotkovi toonid.Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12
mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu
õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub ligikaudu südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku kummiballooni abil. Manseti alumise serva kõrgusel leitakse arteripulsi järgi arteri asukoht ja asetatakse sellele kohale stetoskoobi otsik. Nüüd tõstetakse mansetis ballooni abil rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab. Järgnevalt avatakse ballooni juures asuv ventiil ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi madalama mansetirõhu juures läbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arterilõigus kiireneb tekiad keerivoolud, millega kaasuvad helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsel ehk arteriaalsele rõhule
mitteinvasiivselt - Korotkovi meetodi järgi mõõdetaks arteriaalset vererõhku õlavarrearteris spetsiaalse aparaadi abil.Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ja on vastu õlavarreluud hästi kinnisurutav. Ümber õlavarre asetatakse manomeetriga ühendatud mansett, milles saab tõsta rõhku ballooni abil.Küünarnuki õndlas leitakse arterpulsi järgi arteri asukoht, millele asetatakse stetoskoobi otsik. Mansetis tõstetakse rõhku, kui see ületab arterisisese vererõhu, siis mansetialune arter sulgub ja verevool lakkab.Järgnevalt avatakse ventiil ballooni juures ja langetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Süstoolsest arteriaalsest rõhust veidi mansetirõhu juuresläbib veri osaliselt kokkusurutud arterit, verevool selles arteri lõigus kiireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasuvad helid on nn korotkovi toonid. Helide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langetamisel Korotkovi
annaabi.ee 
